Posted in Internetiturvalisus, Uudised

Internetiturvalisusest koolis

Oktoober on küberturvalisuse teadlikkuse tõstmise kuu ning räägitakse rohkesti erinevatel internetiturvalisusega seotud teemadel. Möödund aastases rahuloluküsitluses küsisime nii õpilastelt kui lapsevanematelt, kuidas nad hindavad temaatika käsitlemist koolis, kuidas hinnatakse oma teadlikkust, milliseid ohte on kogetud ning mida kõige enam kardetakse.

Küsitlusele vastas 81 lapsevanemat ning 25 õpilast.

46% küsitlusele vastanud lapsevanematest ning 92% küsitlusele vastanud õpilastest arvas, et internetiturvalisuse teemadega tegeletakse koolis piisavalt. Samas 48% vanematest ei osanud sellele küsimusele vastata, õpilaste hulgas oli sellise vastuse andnuid vaid 8%.

turvalisus2017
Väljavõte Nissi Põhikooli rahuloluküsitlusest 2016/17. õa

Oma teadlikkust internetiohtudest ja nende vältimisest hindas “heaks” 39% ja “väga heaks” 21 % lapsevanemaid. Õpilased olid oma teadmistes märksa enesekindlamad ja nende vastuste protsendid olid vastavalt 44% ja 48%. 33% lapsevanemaid arvas, et neil jääb vahel teadmistest väheseks, ning 8% arvas, et nende teadmised on üsna puudulikud.

teadlikkus2017
Väljavõte Nissi Põhikooli rahuloluküsitlusest 2016/17. õa

Uurisime ka kui paljud lapsed on küberkiusamisega kokku puutunud. Rõõmu teeb see, et 81% lapsevanematest vastas, et nende laps ja 75% lastest vastas nemad ise, ei ole sellega kokku puutunud. Vastustest selgus, et lapsevanemate arvates on nende lapsed kõige enam on kogenud internetis solvamist või sõimamist, avaldatud lapse kohta solvav video, kuritarvitatud lapse kontot või saadetud lapsele seksuaalse alatooniga sõnumeid. Lapsed nimetasid kogetu hulka solvamist või sõimu internetis, solvava video avaldamist ning oma konto kuritarvitamist.

kiusamised2017
Väljavõte Nissi Põhikooli rahuloluküsitlusest 2016/17. õa

Küsisime ka mida kõige enam kardetakse. Vanemate vastustest selgus, et erinevaid ohte peljatakse üsna võrdselt, esikohale jäi hirm selle ees, et laps avaldab kogemata internetis liigseid andmeid. Õpilased vastasid, et kardavad kõige enam parooli võõrastesse kätesse sattumist ning solvava sisuga materjali internetti postitamist.

hirmud2017
Väljavõte Nissi Põhikooli rahuloluküsitlusest 2016/17. õa
Advertisements
Posted in Digi-tunnid, Uudised

Kuidas serveerida tekstidokumenti

tekst.jpg

Seekordses digitunnis uurisime uut MS Wordi ning jagasin mitmeid nippe, mis tekstiga töötajal elu mugavamaks muudavad. Näiteks kuidas kohandada kiirpääsuriba, kuidas internetist teksti ilma vorminguta kopeerida, kuidas suurtähtedega tekst kahe klõpsuga väiketähtegeda tekstiks muuta, kuidas luua ja kasutada tekstilaade, kuidas kasutada wordi sisseehitatud pildiotsingut, kuidas lisada sisukorda ja leheküljenumbreid. Vastuse sai ka sel õppeaastal TOP 3s olev küsimus, kuidas joonlaud Wordi dokumenti tagasi saada. Ega rohkem tunni sisse mahugi.

Lae alla koolituse materjal PDF-ina.

IMG_20171011_160015
Tublid digitunni õpilased
Posted in Ajalugu, Informaatika, Programmeerimine, Uudised

Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva

Mõnda aega tagasi kirjutasin ülikoolis lühikese kokkuvõtte Ada Lovelace’ist ja avastasin seeläbi toreda seiga programmeerimise ajaloos. Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva ja seetõttu on väga sobilik hetk seda ka blogis jagada.


19. sajand oli ajastu, mil olenemata seisusest nähti naisi kodukesksena ning nende juurdepääs haridusele oli piiratud. Hoolimata ühiskonna hoiakust sündis 1815. aasta 10. detsembril Inglise luuletaja George Gordon Byroni peresse tütar Ada (sünninimega Augusta Ada Byron), kellest sai hiljem üks kuulsamaid naismatemaatikuid ning keda peetakse maailma esimeseks programmeerijaks.

Ada’l oli õnn kanda Lovelace’i krahvinna tiitlit, mis andis talle siiski võimaluse õppida matemaatikat ja keeli, reisida ning kohtuda tolleaegsete tuntud matemaatikute, õppejõudude ja riigijuhtidega. Veelgi enam, Briti kirjanik James Essinger, kes kirjutas käesoleva sajandi alguses Ada Lovlace’ist raamatu „A Female Genius: How Ada Lovelace Started the Computer Age“ (Naisgeenius: kuidas Ada Lovelace käivitas arvutiajastu), on avaldanud arvamust, et Lovelace oli ajast ees ning oleks jõudnud oma innovaatiliste mõtetega palju kaugemale, kui ta oleks sündinud mehena.

Kui Ada oli 17aastane, kohtus ta esmakordselt endast 24 aastat vanema Charles Babbage’iga. Charles Babbage oli Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, keda kutsutakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loomise tõttu vahel ka “arvuti isaks”. Samuti pärineb temalt programmeeritava arvuti mõiste ja tema loodud esimene arvuti pani aluse keerulisemate disainide loomisele.

Lovelace’i krahvinnaga kohtudes mõistis Babbage kohe, et Ada puhul on tegemist matemaatikas andeka naisega. Ada omakorda huvitus Babbage’i arvuti ideest ning nende säilinud kirjavahetusest ilmneb, et nad rääkisid nii masinatest kui arutlesid selle üle, millised võivad tulevikus arvutid olla.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

Lovelace’i kirjatöödes on vihjatud ka niisugustele arvutite kasutusvõimalustele, mida üheski Babbage’i avaldatud teoses pole mainitud, näiteks oletus, et “masin võib luua ükskõik missuguse keerukusastme ja ulatusega üksikasjalikke ja teaduslikke muusikateoseid”. Kirjanik Essengeri sõnul suutis Lovelace kirjeldada midagi sellist, mida saab pidada tänapäeva programmeerimiseks ning lisaks eristas infotöötluse matemaatikast. Viimane oli 19. sajandit arvestades vägagi revolutsiooniline idee. Lovelace kasutas oma kirjades väljendit arvutioperatsioonide teadus, mille asemel tänapäeval tarvitatakse terminit infotöötlus.

Essingeri arvates nägi Ada Lovelace 20.-21. sajandi arvutiajastut ette ja kui tolleaegsed inimesed oleksid teda mõistnud ning aidanud, võinuks juba 19. sajandi keskel käivitada digiajastu. Paraku suri andekas naismatemaatik 1852. aastal vaid 36aastasena maovähki.

1940. aastatel ehitasid USA teadlased IBM-i eestvedamisel esimese kaasaegse arvuti. Projekti eest vastutanud Howard Aitken kiitis pärast arvuti valmimist 1944. aastal antud pressikonverentsil ülevoolavalt Babbage’it ning lausus: „Kui Babbage oleks elanud 70 aastat hiljem, ei oleks minul võimalust ja ma oleksin töötu!“. Ada Lovelace’i selles teates ei mainitud.

1953. aastal aga avaldati Ada artikkel uuesti. Vahepeal oli Babbage’i masinat hakatud tunnustama esimese arvutina ning Lovelace’i artiklit arvuti ja selle tarkvara kirjeldusena. Seetõttu peetakse Ada Lovelace’i esimeseks programmeerijaks. Igal aastal tähistatakse oktoobri teisel teisipäeval temanimelist tähtpäeva, mille eesmärgiks on tõsta esile naiste rolli teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

150 aastat pärast Ada Lovelace’i surma, võttis USA kaitseministeerium kasutuse programmeerimiskeele, mis sai nimeks Ada.


 

Kasutatud allikad:

Posted in EV100 Robotex, Huvitegevus, Huvitegevuse blogi, Programmeerimine, Robootika, Uudised

mBot robotid ja EV100

Robotexi meeskond jagas EV100 raames välja 100 robotit koolidele, millega saavad põhikooli lõpuklassid ning gümnaasiumiõpilased robootika maailma tunda õppida, et üheskoos kinkida Eestile 100. sünnipäeva puhul maailma suurima robootikasündmus! 3 mBoti jõuavad ka Nissi kooli, nendega osaleme juba novembri lõpus Robotexil Makeblock MakeX Challenge võistlusel.

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril Tallinnas Näituste messikeskuses.

Posted in Digi-tunnid, Uudised

Tagasiside 2016/17. õa õpetajate digitundidele ja haridustehnoloogilisele toele

2016/17. õppeaasta õpetajate digitundidele ja haridustehnoloogilisele toele andis tagasisidet 11 õpetajat. Digitundides osales neist 9 õpetajat ehk 82% vastanutest, kes hindasid 100% digitundidest saadud infot enese jaoks vajalikuks. Digitunnid andsid julgust uute keskkondade ja rakenduste proovimiseks, sellega olid nõus või pigem nõus samuti kõik vastanud õpetajad.

Lemmikvahenditena nimetati tagasisides CrosswordLabsi ja LearningAppsi keskkondi. Üht õpitud vahenditest proovis ainetundides rakendada 4 õpetajat ja mitut 3 õpetajat. Üldine rahulolu digitundidega oli hea, tehti ettepanek, et ka mõni kolleegidest võiks teinekord digitunnis õpetajana üles astuda. Õpetajate arvates võiksid digitunnid toimuda 1-2 x kuus.

Õpetajad, kes digitundides ei osalenud tõid põhjuseks nii selle, et eelistab ise katsetamist grupis õppimisele kui selle, et tundide aeg ei sobinud. Kahest eitavalt vastanud õpetajast arvas üks, et võtab järgmisel aastal digitundidest siiski osa.

Möödunud õppeaastal kasutas oma ainetundide läbiviimiseks arvutiklassi mõnel korral aastas 73% õpetajatest. Vaid 27% õpetajaid kasutab klassi  korra kuus või sagedamini.

2016. aasta tagasisides vastasid õpetajad nii: “18,2% õpetajaid teeb seda iganädalaselt, kord või paar kuus tuleb arvutiklassi 18,2% ning mõnel korral aastas samuti 18,2% õpetajatest. Üldse ei kasuta arvutiklassi 45,5% õpetajatest.”. Vastanuid oli siis samuti 11.

õp11

Haridustehnoloogilise toe kättesaadavust ja kvaliteeti hinnati kõrgelt.

Käesoleval õppeaastal lisanudvad meie õpetajate töövahendite hulka tahvelarvutid ning võimalus kasutada O365 ühistöövahendeid. Seetõttu kaardistasin õpetajate senise kogemuse nende vahenditega. Ilmnes, et igapäevaselt kasutab tahvelarvutit 36,4% vastanutest. Seevastu harva kasutab tahvelarvutit 27% õpetajaid, sama suur on ka nende hulk, kes pole kunagi tahvlit kasutanud. Ühistöövahendeid kasutab sageli 18% õpetajatest, 45% vastanuist teeb seda harva ning 18% pole ühistöövahendeid kunagi proovinud.

Posted in Informaatika, Uudised

Informaatikatundide tagasiside 2017

Iga õppeaasta lõpus palun 8. klassi õpilastel vaadata tagasi õpitule ning anda tagasisidet läbitud ainele. 2017. aasta kevadel laekus tagasisidena 15 ankeeti.

Peaaegu kolmveerand õpilastest arvas, et informaatikatunnid andsid neile edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi . 73,3% õpilastest hindas informaatikatundidest saadud tuge loovtöö raporti vormistamiseks hindega “5”. Loovtöö esitluse koostamisel  informaatikatundidest saadud tuge hindas hindega “5” või “4” samuti üle 70% õpilastest.

Kahe aasta jooksul rääkisin korduvalt nö digitaalsest jalajäljest ja sellest, kuivõrd oluline on mõelda sellele mida ja kuhu me internetis postitame. Kuigi õpilaste hinnanguid oli 1-5ni, teeb siiski rõõmu, et üle poole neist edaspidi oma tegevust internetis kriitilisema pilguga hindab.

tagasiside4

Üldiselt hinnati informaatikatundides tehtavad ülesanded arusaadavaks ning kõige olulisemateks läbitud teemadeks hinnati tekstitöötlust ja teadmisi Google’ist ja Google’i töövahenditest. Kolmandat kohta jagasid esitluste koostamine, blogi loomine ja e-riik koos elektktroonilise isikutuvastamise ja e-teenustega.

Ebavajalike teemade osas üksmeelt ei olnud. Enim hääli said blogi loomine ja allikariitilisus, kuid mõlema poolt hääletas vaid 20% õpilastest. Rohkem oleks soovitud saada teadmisi e-riigi ja fotograafia kohta. Esimene neist on üsna üllatav tulemus, sest eelmisel aastal oli e-riigi teema üks ebapopulaarsematest. Kommentaarina oli välja toodud soov programmeerimise kohta, mis sellel õppeaastal väikeses mahus kindlasti lisandub.

Enamus õpilasi oleks soovinud ligipääsu koostatud õppematerjalidele ka väljaspool ainetundi. Kuigi kodutöid meil selles aines reeglina ei antud, lisan sellest õppeaastast kõik materjalid failidena eKooli.

Keskmine hinne õpetajale 4,2.

tagasiside11

Posted in Eesti keel, Informaatika, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Eesti keele tunnid arvutiklassis

Nissi koolis oli informaatika seni valikainena 4., 7. ja 8. klassis ning 4. klassis oli informaatikatunde vaid 20. Väljaspool arvutitunde sattusid õpilased arvutiklassi toimetama üsna harva. Pole siis imestada, et põhikooli lõpus näevad õpilased loovöö kirjutamisega kurja vaeva. Sellel õppeaastal otsustasime õpetajatega ühiselt, et loobume 4. klassi informaatikatundidest ning teeme osa 3. ja 4. klassi eesti keele tundidest arvutiklassis ja integreerime digipädevuste omandamise keeletundide sisse.

Lisaks haridustehnoloogi tööle olen sellest õppeaastast ka klassijuhataja rollis ja annan oma vahvale 4. klassile eesti keele tunde. Nii on kauni emakeele ja vajalike digipädevuse kokkusobitamine minu igapäevaseks väljakutseks. Alustasime päris algusest, tutvusime arvutiklassi reeglitega, rääkisime natuke arvutite ajaloost, uurisime lähemalt töölauda ja klaviatuuri. Kirjutamiskiirust harjutasime paari arvutimängu abil. Laste eriline lemmik on Keyboard Climber, mille me Ahvikese mänguks ristisime.

Screenshot_2

Esimestes tundides olen üsna palju kasutanud vana head Learningapps.org keskkonda. See lihtsalt on nii lihtne ja samas võimalusterohke. Suur abi on ka sellest, et seal on palju Eesti õpetajate loodud valmis õppemänge. Kui pidin ühel päeval koolitusel viibima, valmistasin lastele ette iseseisva töö. Asendusõpetajal polnud muud vaeva, kui lapsed tööle suunata. Mina aga sain mugavalt jälgida milliseid ülesandeid üks v teine laps lahendas ning kui palju aega ülesandele kulutas.

Screenshot_1

Posted in Uudised

Kiisuke Scratch ehk huviringid alustasid uut hooaega

IKT-huviringid alustasid uut hooaega ja sel õppeaastal proovime oma toimetamisi korraldada veidi teisiti kui eelmisel aastal. Nooremate gruppis käivad koos 2.-3. klassi õpilased ning vanemate grupis kõik ülejäänud. Vanemate õpilaste grupis käib tegevus teemade kaupa, igale teemale pühendame mõne nädala. Huvilised saavad ise valida, kas parasjagu käimasolev teema neid kõnetab või mitte. Muidu toredate tegevuste keskel on meil lisaks ka eesmärk minna oma meeskondadega aasta lõpus toimuvale Euroopa suurimale robootikaüritusele Robotex.

Esimesetel nädalatel tegime (taas)tutvust programmeerimiskeskkonnaga Scratch. See on suurepärane koht esmaste programmeerimistõdedega tutvumiseks. Paljusid lapsi üllatas see, kui palju tuleb tegelikult vaeva näha, et üks väga lihtne mäng valmis teha. Usun, et keegi neist ei vaata arvutimänge enam sama pilguga. Julgemad katsetasid iseseisvalt, mis juhtub, kui kirjutada programm teisiti, kui õpetaja algselt juhendas. Ja kui õnnestus päris ise välja mõelda midagi, mis ka töötama hakkas, oli rõõmu kuhjaga.

Valik valminud mängudest: