Posted in Ajalugu, Informaatika, Programmeerimine, Uudised

Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva

Mõnda aega tagasi kirjutasin ülikoolis lühikese kokkuvõtte Ada Lovelace’ist ja avastasin seeläbi toreda seiga programmeerimise ajaloos. Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva ja seetõttu on väga sobilik hetk seda ka blogis jagada.


19. sajand oli ajastu, mil olenemata seisusest nähti naisi kodukesksena ning nende juurdepääs haridusele oli piiratud. Hoolimata ühiskonna hoiakust sündis 1815. aasta 10. detsembril Inglise luuletaja George Gordon Byroni peresse tütar Ada (sünninimega Augusta Ada Byron), kellest sai hiljem üks kuulsamaid naismatemaatikuid ning keda peetakse maailma esimeseks programmeerijaks.

Ada’l oli õnn kanda Lovelace’i krahvinna tiitlit, mis andis talle siiski võimaluse õppida matemaatikat ja keeli, reisida ning kohtuda tolleaegsete tuntud matemaatikute, õppejõudude ja riigijuhtidega. Veelgi enam, Briti kirjanik James Essinger, kes kirjutas käesoleva sajandi alguses Ada Lovlace’ist raamatu „A Female Genius: How Ada Lovelace Started the Computer Age“ (Naisgeenius: kuidas Ada Lovelace käivitas arvutiajastu), on avaldanud arvamust, et Lovelace oli ajast ees ning oleks jõudnud oma innovaatiliste mõtetega palju kaugemale, kui ta oleks sündinud mehena.

Kui Ada oli 17aastane, kohtus ta esmakordselt endast 24 aastat vanema Charles Babbage’iga. Charles Babbage oli Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, keda kutsutakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loomise tõttu vahel ka “arvuti isaks”. Samuti pärineb temalt programmeeritava arvuti mõiste ja tema loodud esimene arvuti pani aluse keerulisemate disainide loomisele.

Lovelace’i krahvinnaga kohtudes mõistis Babbage kohe, et Ada puhul on tegemist matemaatikas andeka naisega. Ada omakorda huvitus Babbage’i arvuti ideest ning nende säilinud kirjavahetusest ilmneb, et nad rääkisid nii masinatest kui arutlesid selle üle, millised võivad tulevikus arvutid olla.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

Lovelace’i kirjatöödes on vihjatud ka niisugustele arvutite kasutusvõimalustele, mida üheski Babbage’i avaldatud teoses pole mainitud, näiteks oletus, et “masin võib luua ükskõik missuguse keerukusastme ja ulatusega üksikasjalikke ja teaduslikke muusikateoseid”. Kirjanik Essengeri sõnul suutis Lovelace kirjeldada midagi sellist, mida saab pidada tänapäeva programmeerimiseks ning lisaks eristas infotöötluse matemaatikast. Viimane oli 19. sajandit arvestades vägagi revolutsiooniline idee. Lovelace kasutas oma kirjades väljendit arvutioperatsioonide teadus, mille asemel tänapäeval tarvitatakse terminit infotöötlus.

Essingeri arvates nägi Ada Lovelace 20.-21. sajandi arvutiajastut ette ja kui tolleaegsed inimesed oleksid teda mõistnud ning aidanud, võinuks juba 19. sajandi keskel käivitada digiajastu. Paraku suri andekas naismatemaatik 1852. aastal vaid 36aastasena maovähki.

1940. aastatel ehitasid USA teadlased IBM-i eestvedamisel esimese kaasaegse arvuti. Projekti eest vastutanud Howard Aitken kiitis pärast arvuti valmimist 1944. aastal antud pressikonverentsil ülevoolavalt Babbage’it ning lausus: „Kui Babbage oleks elanud 70 aastat hiljem, ei oleks minul võimalust ja ma oleksin töötu!“. Ada Lovelace’i selles teates ei mainitud.

1953. aastal aga avaldati Ada artikkel uuesti. Vahepeal oli Babbage’i masinat hakatud tunnustama esimese arvutina ning Lovelace’i artiklit arvuti ja selle tarkvara kirjeldusena. Seetõttu peetakse Ada Lovelace’i esimeseks programmeerijaks. Igal aastal tähistatakse oktoobri teisel teisipäeval temanimelist tähtpäeva, mille eesmärgiks on tõsta esile naiste rolli teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

150 aastat pärast Ada Lovelace’i surma, võttis USA kaitseministeerium kasutuse programmeerimiskeele, mis sai nimeks Ada.


 

Kasutatud allikad:

Advertisements