Täna ootasid avastamist MakeyMakey’d, kerakujuline robot Sphero ning Airblocki droon. “Less is more” ehk vähem on rohkem ütles kunagi kunstnik Mies van der Rohe ja tal oli tuline õigus. Kõige rohkem elevust tekitasid lihtsad MakeyMakey’d kombineerituna koolisööklast “laenatud” porganditega. Kes veel ei tea, siis MakeyMakey on elektroonikaplaat, mis käib “sabapidi” arvuti külge ning muudab tervislikud juurikad toredaks muusikariistaks või mängukonsooliks. “Klahvideks” saab ühtmoodi hästi muuta nii puuviljad, metallist lusikad-kahvlid kui kasvõi oma sõbrad. Muhelen vaikselt mõeldes sellele, mis näo võisid teha kodus laste vanemad, kui lapsed neile õhtul rääkisid, et nad täna robootikaringis porganditest klaverit meisterdasid…
Aga ka Sphero robot oli väga populaarne. Esialgu oli väga tore teda tahvelarvuti abil niisama ringi sõidutada ning üle takistuse sõitma panna. Kui uue asja õhin nii natuke raugeb, siis küllap proovime peagi ka programmeerimist. Täpselt sama käib ka Airblocki drooni kohta. Kahjuks ei pea kummagi aku kaht ringitundi vastu ja seega tuleb välja mõelda kuidas vidinaid väiksemate ja suuremate gruppide vahel sõbralikult jagada.
Hästi tublid olid ka meie tüdrukud, kes panid seekord esimest korda kokku WeDo mudeli, leidsid Edisoni programmile sarnased käsud ning hakkasid kohe näidisprogrammi pikemaks ja keerukamaks tegema.
Meie huviring tegutseb juba teist aastat. Olen siiani olnud tõrges ja keeldunud seda robootikaringiks nimetamast. Paar robotit suure hulga laste peale ei ole ju mingi robootikaring. Eile aga sain anda laste kätte päris mitu uut robotit ja põnevat tegutsemist jagus igaühele. Mõned robotid ootavad veel lahtipakkimist ja avastamist. See on suur samm ühele väikesele koolile!
Seekord tegime tutvust pisikeste (aga tublide) Ozobotidega ning natuke suuremate ja samuti vahvate WeDo robotitega. Lisaks said väiksemad lapsed proovida mBote, millega suuremad poisid Robotexil võistlemas käisid.
Maailma, milles tänased lapsed täiskasvanuna elama hakkavad, ei ole veel leiutatud. Milline see maailm olema hakkab, seda me täpselt ei tea ega oska ka kuigi hästi ennustada. Kuid targad pead väidavad, et enamus neist ametitest, mida praegused koolilapsed tulevikus pidama hakkavad, on suures osas veel leiutamata*. Rääkimata siis kõigest sellest, millega tuleviku töökohas ja kodudes kokku puutuda ja hakkama saada tuleb. Nii ei jäägi inimloomal muud üle, kui õppida olema paindlik, leidlik ja loov ning kasvatada sellisteks ka oma lapsi.
Mul on siiralt hea meel, et meie väikesel koolil on olnud võimalus hankida robootikaseadmeid ja me oleme saanud nüüd juba kahel aastal osaleda Euroopa suurimal robootikasündmusel Robotex. Sel aastal osales Robotexil 3700 võistlejat ja 1500 robotit. Nende hulgas ka meie kooli 22 last ja 8 robotit. Suur aitäh kõigile, kes sellele kaasa aitasid!
Nissi Nutikad ja robotid Geenius, Fenomen ja Nestor
sdr
cof
sdr
cof
Võistlejate ala
cof
sdr
sdr
sdr
cof
Reedel osalesime võistlusel Makeblock MakeX Challenge. Meie kolm uut mBot robotit – Geenius, Fenomen ja Nestor – said ülesandeks läbida aja peale võistlusrada, milles tuli joont jälgida, sõita ümber takistuse, ületada katkendjoon ja ristmik ning tulla toime liikuva takistusega. Paras pähkel! Eriti kui arvestada asjaolu, et uute robotitega tutvumiseks oli meil vaid kuu aega, kui sedagi. Pusisime valmis küll joonejälgimise ja takistusest möödumise, kuid katkendjoon jäigi komistuskiviks. Ülesande keerukust näitas ka see, et 108st registreerunud robotist said 3 katse järel aja kirja vaid 19. Kuid pole hullu, õpime ja täiendame endid ning proovime järgmisel aastal juba uuesti. Põnevat võistlust jäävad meenutama Robotexi särgid.
Laupäeval ootas meid aga Insplay Roboliiga. See oli haridusrobotitele mõeldud üritus, kus igal võistkonnal tuli mõelda välja lugu teemal “EV200” ning panna oma Edisoni robot isevalmistatud võistlusmatil tegutsema. Kõlab kui ideaalne võimalus piiluda sellesse tulevikumaailma, mida veel pole leiutatud, kas pole?
Võistkond Rainbow oma uhkete pluuside ja peavõrudega
Juba võistlusele eelnenud aeg tõi meie kooli rõõmsaid uudiseid. Üks meie võistkondadest võttis osa Insplay fotoväljakutsest “Meie tiim Robotexil” ning võitsid Ozobot Evo. Aitäh kunstiringi õpetaja Enekenile ja Aneti emale abi eest!
Arst-robot SuperBot
Arst-robot SuperBot
Arst-robot SuperBot
Muinasjutuline robot Unicorn
Muinasjutuline robot Unicorn
Muinasjutuline robot Unicorn
Muinasjutuline robot Unicorn
Piirivalverobot KaisuBot
Piirivalverobot KaisuBot
Robot-sportlane Kuldne Draakon
Robot-sportlane Kuldne Draakon
Robot-sportlane Kuldne Draakon
Eesti esimene robot-president
Eesti esimene robot-president
Eesti esimene robot-president
Aga ka võistluspäev oli väga vahva. Meie kooli eest astusid võistlustulle: haiguseid ja baktereid hävitav arst-robot SuperBot; robot Unicorn muinasjutust, kus segunesid tänapäev, tulevikumaailm ja fantaasiategelased; tõsine piirivalverobot KaisuBot; robot-sportlane Kuldne Draakon ja Eesti esimene robot-president. Iga võistleja sai korraldajate poolt suupiste, väikese meene ning Robotexi särgi.
Kogu see äge robotite seltskond koos oma tublide-tragide programmeerijate ja võistlusmattide disaineritega jäi silma ka Robotexi kohtunikele ning Nissi kool kuulutati eripreemia vääriliseks! Auhinnaks saime WeDo ja Strawbeesi komplektid. See on suur au ja me oleme väga-väga tänulikud!
Möödunud neljapäeval võtsin osa TTÜs toimunud Robotex 2017 infopäevast juhendajatele. Oli meeldiv taaskohtumine ülikooliga, mis oli minu esimeseks päris töökohaks Tallinnas nii umbes 20 aastat tagasi. Naasesin värske võistlusinfoga ning nädala alguses registreerisin ka meie kooli võistkonnad.
Sel aastal sõidab meie koolist Robotexile 25 last vanuses 8-15aastat. 18 neist osaleb Insplay Roboliigas (5 võistkonda) ja võistleb Edisoni haridusrobotitega (teema EV200) ning 7 last võtab mBot robotitega osa Makeblock MakeX Challenge’i nimelisest võistlusest (3 võistkonda).
Robotexi meeskond jagas EV100 raames välja 100 robotit koolidele, millega saavad põhikooli lõpuklassid ning gümnaasiumiõpilased robootika maailma tunda õppida, et üheskoos kinkida Eestile 100. sünnipäeva puhul maailma suurima robootikasündmus! 3 mBoti jõuavad ka Nissi kooli, nendega osaleme juba novembri lõpus Robotexil Makeblock MakeX Challenge võistlusel.
Seekord meisterdasime huviringis Lego masinaid. Valmis mitmesuguseid mudeleid, kes tegi valmis mootoriga auto, kes tänavapühkija, kes kraana. Mõni katsetas aga oma väljamõeldud mudeliga. Nuputamist jagus nii väiksematele kui suurematele lastele.
Liitreaalsus (ka rikastatud reaalsus; inglise keeles augmented reality, lühend AR) on reaalse keskkonna ja virtuaalse keskkonna kombineerimine.
Liitreaalsuse puhul kuvatakse otsepildis reaalse keskkonna “peale” arvuti genereeritud virtuaalsed objektid nii, et kasutajani jõudev pilt on virtuaalse ja reaalse keskkonna kombinatsioon.
Ühel päeval otsisin tehnoloogiaringi laste jaoks midagi põnevat ja komistasin kogemata LiveColoring liitreaalsuse äpi otsa ning sattusin suurde vaimustusse. Printisin kohe veebist ühe pildi välja, värvisin kiirelt ja katsetasin õpetajatetoas. Toimis! Rõõmsa näoga lõvilaps hakkas minu nutitelefoni ekraanil hüppenööriga keksima. Ka 2. klassi õpetaja sattus vaimustusse: “Kui palju sul neid pilte on? Äkki tuled meile klassijuhataja tundi?”. Mõeldud tehtud. Mõne aja pärast sammus õpetaja paarikümne värvimislehega 2. klassi tundi. Lapsed said ülesandeks pildid hästi korralikult ära värvida. Sellest, et need hiljem “ellu ärkavad” polnud neil esialgu aimugi.
Kui lastel pildid valmima hakkasid, läksin nutitelefoniga varustatult klassiruumi. Tahvelarvuteid meie koolil veel pole, kuid õnneks on mul üsna suure ekraaniga telefon ja see tegi oma tööd laitmatult. Paberilt ellu ärkavad pildid, tekitasid suurt elevust. Ja kui ma taipasin veel heli sisse lülitada, oli lusti kui palju ja igaüks sai vaadata, kuidas tema värvitud tegelane telefoniekraanil liikuma hakkas. Kes soovis, sai end koos liikuva joonistusega ka fotole jäädvustada.
Head ideed ei püsi salajas ja mul on juba kutse külastada ka 1. klassi tundi. Usun, et meil saab tore olema.
Pärast toredat kogemust 2. klassiga aga uurisin liitreaalsuse rakendusi edasi ja leidsin, et toredaid äppe on veelgi. Üheks selliseks on Quiver. Sarnaselt LiveColoring’iga võimaldab ka see pilte veebist välja printida ja paneb need siis rakenduse abil nutiseadme ekraanil liikuma. Ja nagu eelnevalgi äpil on ka sellel nii tasuta kui tasulisi pilte. Positiivne on see, et mõned neist on haridusliku sisuga.
Quiveri pildid läksid käiku eilses tehnoloogiaringi tunnis. Seletasin põgusalt, mis on liitreaalsus ja iga laps valis värvimiseks meelepärase pildi. Hiljem aga äratasime need minu tahvelarvuti abil ellu. Üks vahvamaid pilte oli purskav vulkaan. Teine tore avastus oli see, kui ühe lapse värvitud liblikad teise lapse joonistuse taustal edasi lendasid. Põnevust jagus nii 7- kui 13-aastasele.
Kolmas tore avastus oli rakendus Anatomy 4D, mis pakub küll vaid kaht pilti inimkehast, aga need on igal juhul uurimist väärt. Meie 4. klass õpib parasjagu organeid ja nii külastasin oma tahvelarvutiga ka nende tundi. Nii tuksuv süda kui kolmemõõtmeline inimkeha sai üksipulgi läbi uuritud. Äpp võimaldab erinevad südame osi või inimkeha elundkondi sisse ja välja lülitada. Mulle tegi rõõmu see, kuidas õpilased kaht nutiseadet sõbralikult üksteisega jagasid. Pärast pisikest kogemust liitreaalsusega jätkus tund traditsioonilisel viisil.
Katsetasime lastega paaris ringitunnis huvitavat programmeerimiskeskkonda Tynker.com, mis õpetab koodimise algtõdesid. Nagu ikka, nii osutus ka see keskkond mõnele pisut keerukaks, teine aga avastas uue ja huvitava maailma, kus oma oskused proovile panna. Siin kohal on tore jagada ühte toredat tööd, mis ühendab endas matemaatika ja kunsti ning programmeerimise. Pildile klõpsates muudab joon värvi ning tulemuseks on põnev muster. Autoriks Kurmet.
Eelmisel nädalal meisterdasime tehnoloogiaringis kalaõngesid. Seekord joonistasime kaks tiiki ja panime õnged proovile kalapüügivõistlusel. Reeglite kohaselt tuli kalad õnge abil ühest tiigist teise toimetada. Kes esimesena hakkama sai, see oli võitja.
