Posted in Digiõpik, Informaatika, Koolitused, Uudised

Uued digiõpikud I ja II kooliastmele

Aprilli lõpus ja mai alguses osalesin ühel huvitaval koolitusel, kus tutvustati värskelt valminud digiõpikuid I ja II kooliastmele. Digiõpik ei ole tavapärane kaantevahele köidetud paberkandjal õppematerjal, vaid internetikeskkonna kättesaadav ja pidevalt uuenev töövahend. Digiõpikute koostamisse on panustanud väga paljud inimesed Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudist, HITSAst, tublidest ja digipädevatest Eesti koolidest ning paljud teised IT-valdkonna spetsialistid.

Digiõpik sobib kasutamiseks nii informaatikatunnis, lõimituna muudesse ainetundidesse ning loomulikult saab sealt ideid ka huviringitundidesse. Materjalid on väga mitmekesised, sisaldavad nii individuaalseid kui rühmale mõeldud ülesandeid nii arvutile kui nutiseadmele.

digiopik
Uued digiõpikud

Õpetajate jaoks muudab digiõpiku suurepäraseks just see, et iga tund on detailselt läbimõeldud, lisatud on mõistete tähendused ning vajalikud lingid. Vajadusel saab tunde hõlpsalt ka kohendada ning abi on kindlasti ka lisatud alternatiivsetest keskkondadest.

Mina otsustasin, et keskendun oma kursusel just I kooliastme teemadele, sest meie koolis on selles astmes digiõpe kõige nigelamas seisus. Kursuse käigus tuli mõnda tundi reaalsete õpilastega katsetada ning tunnikavasid rühmatööna retsenseerida. Loosi tahtel osutus katsetatavaks teemaks digikunst. Mind üllatas koostatud materjalide mitmekesisus ja samas paindlikkus. Lastega läbiviidud tunnid õnnestusid väga hästi ning julgen neid oma kooli kolleegidele soovitada.

sdr
Hetk digiõpiku koolituselt Tartus
Advertisements
Posted in digikunst, Digitunnid, Informaatika, Uudised

Digitund: Kevad kutsub! Läheme nutivahendiga õue!

Kooliaasta viimases õpetajate digitunnis vaatasime, mida toredat saab digivahenditega õues teha. Praktiliste ülesannetena proovisime fotokollaaži loomist PicCollage äpiga ning mängisime läbi lühikese proovimängu Actionboundiga.


Tegevused ja mängud õues:

Pildistamine

  • Fotode abil loo jutustamine
  • Kollaaži koostamine
  • Aastaajale iseloomulike tunnuste otsimine
  • Taimede tundma õppimine

QR-koodi jaht

  • Peidetud koodide otsimine
  • Küsimustele vastamine
  • Vastustekaart või ristsõna

GPS-kunst

  • Looming nutivahendi abil
  • Liikumise mõõtmine

Interaktiivne mäng (Actionbound, Scoove)

  • Liikumine
  • Punktide otsimine
  • Küsimustele vastamine
  • Pildistamine
  • QR-koodi ülesanded
  • Heli salvestamine
  • Jpm

Pildistamine

  • Pildistamiseks kasutatakse nutivahendit
  • Valmis pilte saab jagada õpetajaga
    • Veebiaadressi või QR-koodi abil Padleti seinale
    • Bluetoothi abil õpetaja seadmesse
  • Kollaaž
    • PicCollage (äärmiselt lihtne äpp kollaažide koostamiseks)
    • PicsArt (väga hea editor ja kollaaži äpp, kahjuks oma headuses puupüsti reklaami täis)
  • Fotolugu
    • Quik (üks minu isiklikke lemmikuid, lihtne ja samas paindlik)
  • Padlet
    • Postitatakse fotod, lisatakse nimed, nimetused vmt
    • NB! Tasuta kontoga saab teha 5 Padleti tahvlit
padlet
Kuvatõmmis Padleti seinast
piccollage
PicCollage’i abil valminud fotokollaaž

QR-koodi loomine

Loomiseks vajalikke generaatoreid on palju. Mina soovitan näiteks QR Code Generator’it.

Vali:

  • text – tekstküsimuse tegemiseks
  • URL (veebilink) – mõnele veebilehele, nt Padleti seinale, suunamiseks
  • Kirjuta tekst või kleebi veebilink
  • Kopeeri pilt või vali download ja salvesta sobivas suuruses
  • Pildistamiseks kasutada QR-code reader äppi.
qr-koodiloomine
Kuvatõmmis QR-koodi loomise keskkonnast

GPS-kunst

  • Saab kasutada erinevaid äppe (nt Strava, Endomondo)
  • Liikumist alustades vajutatakse START ja äpp salvestab sinu liikumistrajektoori
  • Võib teha eeltööd ja panna paika millistes punktides tuleb liikuda
  • Punktid võib siduda mõne teemaga (nt vaadelda igas punktis mõnd taime vmt)
  • Võib lasta lastel ise nuputada ja katsetada mingi kujundi tegemist
  • Võib teha hästi lihtsa kujundi ja seda pärast klassis pliiatsitega täiendada
  • Meie koolitahvlites on Strava äpp, mis on seotud ühe gmaili-aadressiga (kõigi pildid salvestuvad ühte kohta ja saab soovi korral ka välja printida)
strava-naide
Näide Strava äpiga joonistatud pildist

Scoove

  • Interaktiivne mäng Loquizi loojatelt – LINK
  • Kõikide õpetajate tehtud küsimused on avalikud ja kõikidel on võimalus küsimusi võtta ühisest andmebaasist
  • Lihtne, mängija läheb brauseri ehk veebilehitseja kaudu mängu lehele
  • Vajab internetiühendust (ehk siis koolitahvlitega ei toimi, on vaja õpilaste seadmeid, millel oleks andmeside lubatud)
  • Beeta-versioon, esineb vigu, minul on esinenud tõrkeid Chrome’i brauseris ja mõnedes nutitelefonides
  • Soovitan kasutada suuremate õpilastega ja enne kindlasti ise testida
  • Kes tahab võib testida minu proovimängu: https://play.scoove.net/B192lDf2G

 

scoove-naide
Punktid Scoove mängus

Actionbound

  • Interaktiivne mänguloomise keskkond – LINK
  • Eeldab, et mängu loojal ehk õpetajal on konto
  • Väga palju võimalusi (valikvastused, järjestamine, vaba vastus, pildistamine, heli salvestamine) luua hästi põnev mäng!
  • Eriti tore on see, et mängimiseks on andmeside ehk siis Wi-Fi võrku vaja vaid mängu alguses ja lõpus, vahepeal piisab GPS-ist
  • Mängija läbib mängu kasutades Actionboundi äppi ja kooli tahvlites on äpp olemas
  • Proovi minu testmängu (5 küsimust + vahepunktid kooli vahetus ümbruses, ca 10-15 min): https://actionbound.com/bound/digitund14mai
  • Kõige värskem videoõpetus mängu tegemise kohta: https://youtu.be/fANRg4qaKTE (algus 33 minutil)
actionboudnaide
Actionbound nutitelefonis

 

Posted in Digiõpik, digikunst, Informaatika, Uudised

Digikunst 1. klassiga

Osalen TÜ koolitusel “Digiõpik I kooliastmele”, mille käigus tuli I kooliastme õpilastega ka reaalselt digiõpiku tunde läbi viia. Esimese klassiga tegime digikunsti ja joonistasime teemal “Kevademärgid”.

Tunni alguses istusid lapsed tahvli ees ning juhatasin tunni sisse lühikese aruteluga, millised märgid näitavad meile, et kevad on käes. Seejärel tutvustasin Paint 3D programmi kasutajaliidest: kus asuvad pintslid, kust saab värvi muuta jne. Seejärel istuti juba arvutite taha tööle. Joonistamine sujus kenasti. Kõige rohkem elevust tekitasid programmis olevad 3D-kujundid ja üsna mitmele tuli meelde tuletada, et pildil peab olema arusaadav, et tegu on kevadega.

Kui joonistused valmis, siis muutus klassiruum kunstisaaliks, õpilased käisid ringi ja uurisid üksteise töid. Lõpetuseks istusime taas tahvli ette ning arutlesime, millised erinevused on päris joonistamisel ja digitaalsel joonistamisel.

Digiõpiku leiab Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi lehelt.

Posted in Eesti keel, Informaatika, Uudised

Tahvelarvutid õppetöös

Möödunud aastal lisandusid meie kooli digivahendite hulka tahvelarvutid, mida õpetajad nüüd jõulumööda õppetöös kasutada proovivad. Kui õpetaja soovib digivahendit kasutada tunnist 10-15 minutit, on tahvelarvuti just kõige parem valik. Pole tarvidust minna arvutiklassi, vaid saab võtta tahvlid välja just siis, kui neid on parasjagu vaja. Allpool oleval fotol teeb 4. klass lugemiskontrolli Kahoot’i abil. Vastamine käib meeskondade kaupa ning igal meeskonnal on üks tahvelarvuti.

4. klass ja lugemiskontroll Kahoot'i abil

Posted in Informaatika, Liiklusõpetus, Uudised

Kahoot ja liiklusõpetus

Tavapäraselt räägib liiklusõpetuse õpetaja reeglitest ning lapsed lahendavad usinalt teste. Märgid ja reeglid tuleb kevadeks selgeks saada, sest siis ootab kõiki eksam ja iga laps saab endale jalgrattaload.

Ühel päeval asendasin 4. klassi liiklusõpetuse tunnis õpetajat ning mängisime Kahoot’i keskkonnas liiklusmärkide tundmise mängu. Kahoot on endiselt õpilaste hulgas väga hinnatud ning ühte mängu sobib mängida ka mitu korda järjest.

Minu koostatud mäng asub SIIN.

Posted in Informaatika, Uudised

Kuulutuse tegemine

4. klassil oli õpikus tore lugu karupoeg Puhhist ja sellest kuidas Iiah oma saba ära kaotas. Lisaks õppisime mõisteid kuulutus ja kirjeldus.

Arvutiklassis valmisid programmiga Word kadunud saba kirjeldavad kuulutused. Korraliku kuulutuse juurde kuulub mõistagi ka asjalik pilt. Nii tegimegi tutvust sellega, kuidas tekstiprogrammis kõige lihtsamaid joonistusvahendeid kasutada.

Posted in Eesti keel, Informaatika, Uudised

Pillide entsüklopeedia

4. klassi eesti keeles oli teemaks teabekirjandus. Uurisime sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid. Lõpuks valmistasime ühiselt ka ise ühe entsüklopeedia erinevate pillide kohta.

Pillid loosisime välja Classtools.net-i abiga (Loosirattas pillide nimedega), entsüklopeedialehed tegime MS Wordiga ning valminud lehed köitsin e-raamatuks Bookcreator.com veebikeskkonnas.

 

Posted in Ajalugu, Informaatika, Programmeerimine, Uudised

Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva

Mõnda aega tagasi kirjutasin ülikoolis lühikese kokkuvõtte Ada Lovelace’ist ja avastasin seeläbi toreda seiga programmeerimise ajaloos. Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva ja seetõttu on väga sobilik hetk seda ka blogis jagada.


19. sajand oli ajastu, mil olenemata seisusest nähti naisi kodukesksena ning nende juurdepääs haridusele oli piiratud. Hoolimata ühiskonna hoiakust sündis 1815. aasta 10. detsembril Inglise luuletaja George Gordon Byroni peresse tütar Ada (sünninimega Augusta Ada Byron), kellest sai hiljem üks kuulsamaid naismatemaatikuid ning keda peetakse maailma esimeseks programmeerijaks.

Ada’l oli õnn kanda Lovelace’i krahvinna tiitlit, mis andis talle siiski võimaluse õppida matemaatikat ja keeli, reisida ning kohtuda tolleaegsete tuntud matemaatikute, õppejõudude ja riigijuhtidega. Veelgi enam, Briti kirjanik James Essinger, kes kirjutas käesoleva sajandi alguses Ada Lovlace’ist raamatu „A Female Genius: How Ada Lovelace Started the Computer Age“ (Naisgeenius: kuidas Ada Lovelace käivitas arvutiajastu), on avaldanud arvamust, et Lovelace oli ajast ees ning oleks jõudnud oma innovaatiliste mõtetega palju kaugemale, kui ta oleks sündinud mehena.

Kui Ada oli 17aastane, kohtus ta esmakordselt endast 24 aastat vanema Charles Babbage’iga. Charles Babbage oli Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, keda kutsutakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loomise tõttu vahel ka “arvuti isaks”. Samuti pärineb temalt programmeeritava arvuti mõiste ja tema loodud esimene arvuti pani aluse keerulisemate disainide loomisele.

Lovelace’i krahvinnaga kohtudes mõistis Babbage kohe, et Ada puhul on tegemist matemaatikas andeka naisega. Ada omakorda huvitus Babbage’i arvuti ideest ning nende säilinud kirjavahetusest ilmneb, et nad rääkisid nii masinatest kui arutlesid selle üle, millised võivad tulevikus arvutid olla.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

Lovelace’i kirjatöödes on vihjatud ka niisugustele arvutite kasutusvõimalustele, mida üheski Babbage’i avaldatud teoses pole mainitud, näiteks oletus, et “masin võib luua ükskõik missuguse keerukusastme ja ulatusega üksikasjalikke ja teaduslikke muusikateoseid”. Kirjanik Essengeri sõnul suutis Lovelace kirjeldada midagi sellist, mida saab pidada tänapäeva programmeerimiseks ning lisaks eristas infotöötluse matemaatikast. Viimane oli 19. sajandit arvestades vägagi revolutsiooniline idee. Lovelace kasutas oma kirjades väljendit arvutioperatsioonide teadus, mille asemel tänapäeval tarvitatakse terminit infotöötlus.

Essingeri arvates nägi Ada Lovelace 20.-21. sajandi arvutiajastut ette ja kui tolleaegsed inimesed oleksid teda mõistnud ning aidanud, võinuks juba 19. sajandi keskel käivitada digiajastu. Paraku suri andekas naismatemaatik 1852. aastal vaid 36aastasena maovähki.

1940. aastatel ehitasid USA teadlased IBM-i eestvedamisel esimese kaasaegse arvuti. Projekti eest vastutanud Howard Aitken kiitis pärast arvuti valmimist 1944. aastal antud pressikonverentsil ülevoolavalt Babbage’it ning lausus: „Kui Babbage oleks elanud 70 aastat hiljem, ei oleks minul võimalust ja ma oleksin töötu!“. Ada Lovelace’i selles teates ei mainitud.

1953. aastal aga avaldati Ada artikkel uuesti. Vahepeal oli Babbage’i masinat hakatud tunnustama esimese arvutina ning Lovelace’i artiklit arvuti ja selle tarkvara kirjeldusena. Seetõttu peetakse Ada Lovelace’i esimeseks programmeerijaks. Igal aastal tähistatakse oktoobri teisel teisipäeval temanimelist tähtpäeva, mille eesmärgiks on tõsta esile naiste rolli teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

150 aastat pärast Ada Lovelace’i surma, võttis USA kaitseministeerium kasutuse programmeerimiskeele, mis sai nimeks Ada.


 

Kasutatud allikad:

Posted in Informaatika, Uudised

Informaatikatundide tagasiside 2017

Iga õppeaasta lõpus palun 8. klassi õpilastel vaadata tagasi õpitule ning anda tagasisidet läbitud ainele. 2017. aasta kevadel laekus tagasisidena 15 ankeeti.

Peaaegu kolmveerand õpilastest arvas, et informaatikatunnid andsid neile edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi . 73,3% õpilastest hindas informaatikatundidest saadud tuge loovtöö raporti vormistamiseks hindega “5”. Loovtöö esitluse koostamisel  informaatikatundidest saadud tuge hindas hindega “5” või “4” samuti üle 70% õpilastest.

Kahe aasta jooksul rääkisin korduvalt nö digitaalsest jalajäljest ja sellest, kuivõrd oluline on mõelda sellele mida ja kuhu me internetis postitame. Kuigi õpilaste hinnanguid oli 1-5ni, teeb siiski rõõmu, et üle poole neist edaspidi oma tegevust internetis kriitilisema pilguga hindab.

tagasiside4

Üldiselt hinnati informaatikatundides tehtavad ülesanded arusaadavaks ning kõige olulisemateks läbitud teemadeks hinnati tekstitöötlust ja teadmisi Google’ist ja Google’i töövahenditest. Kolmandat kohta jagasid esitluste koostamine, blogi loomine ja e-riik koos elektktroonilise isikutuvastamise ja e-teenustega.

Ebavajalike teemade osas üksmeelt ei olnud. Enim hääli said blogi loomine ja allikariitilisus, kuid mõlema poolt hääletas vaid 20% õpilastest. Rohkem oleks soovitud saada teadmisi e-riigi ja fotograafia kohta. Esimene neist on üsna üllatav tulemus, sest eelmisel aastal oli e-riigi teema üks ebapopulaarsematest. Kommentaarina oli välja toodud soov programmeerimise kohta, mis sellel õppeaastal väikeses mahus kindlasti lisandub.

Enamus õpilasi oleks soovinud ligipääsu koostatud õppematerjalidele ka väljaspool ainetundi. Kuigi kodutöid meil selles aines reeglina ei antud, lisan sellest õppeaastast kõik materjalid failidena eKooli.

Keskmine hinne õpetajale 4,2.

tagasiside11

Posted in Eesti keel, Informaatika, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Eesti keele tunnid arvutiklassis

Nissi koolis oli informaatika seni valikainena 4., 7. ja 8. klassis ning 4. klassis oli informaatikatunde vaid 20. Väljaspool arvutitunde sattusid õpilased arvutiklassi toimetama üsna harva. Pole siis imestada, et põhikooli lõpus näevad õpilased loovöö kirjutamisega kurja vaeva. Sellel õppeaastal otsustasime õpetajatega ühiselt, et loobume 4. klassi informaatikatundidest ning teeme osa 3. ja 4. klassi eesti keele tundidest arvutiklassis ja integreerime digipädevuste omandamise keeletundide sisse.

Lisaks haridustehnoloogi tööle olen sellest õppeaastast ka klassijuhataja rollis ja annan oma vahvale 4. klassile eesti keele tunde. Nii on kauni emakeele ja vajalike digipädevuse kokkusobitamine minu igapäevaseks väljakutseks. Alustasime päris algusest, tutvusime arvutiklassi reeglitega, rääkisime natuke arvutite ajaloost, uurisime lähemalt töölauda ja klaviatuuri. Kirjutamiskiirust harjutasime paari arvutimängu abil. Laste eriline lemmik on Keyboard Climber, mille me Ahvikese mänguks ristisime.

Screenshot_2

Esimestes tundides olen üsna palju kasutanud vana head Learningapps.org keskkonda. See lihtsalt on nii lihtne ja samas võimalusterohke. Suur abi on ka sellest, et seal on palju Eesti õpetajate loodud valmis õppemänge. Kui pidin ühel päeval koolitusel viibima, valmistasin lastele ette iseseisva töö. Asendusõpetajal polnud muud vaeva, kui lapsed tööle suunata. Mina aga sain mugavalt jälgida milliseid ülesandeid üks v teine laps lahendas ning kui palju aega ülesandele kulutas.

Screenshot_1