Posted in Informaatika, Uudised

Kuulutuse tegemine

4. klassil oli õpikus tore lugu karupoeg Puhhist ja sellest kuidas Iiah oma saba ära kaotas. Lisaks õppisime mõisteid kuulutus ja kirjeldus.

Arvutiklassis valmisid programmiga Word kadunud saba kirjeldavad kuulutused. Korraliku kuulutuse juurde kuulub mõistagi ka asjalik pilt. Nii tegimegi tutvust sellega, kuidas tekstiprogrammis kõige lihtsamaid joonistusvahendeid kasutada.

Advertisements
Posted in Eesti keel, Informaatika, Uudised

Pillide entsüklopeedia

4. klassi eesti keeles oli teemaks teabekirjandus. Uurisime sõnaraamatuid ja entsüklopeediaid. Lõpuks valmistasime ühiselt ka ise ühe entsüklopeedia erinevate pillide kohta.

Pillid loosisime välja Classtools.net-i abiga (Loosirattas pillide nimedega), entsüklopeedialehed tegime MS Wordiga ning valminud lehed köitsin e-raamatuks Bookcreator.com veebikeskkonnas.

 

Posted in Ajalugu, Informaatika, Programmeerimine, Uudised

Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva

Mõnda aega tagasi kirjutasin ülikoolis lühikese kokkuvõtte Ada Lovelace’ist ja avastasin seeläbi toreda seiga programmeerimise ajaloos. Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva ja seetõttu on väga sobilik hetk seda ka blogis jagada.


19. sajand oli ajastu, mil olenemata seisusest nähti naisi kodukesksena ning nende juurdepääs haridusele oli piiratud. Hoolimata ühiskonna hoiakust sündis 1815. aasta 10. detsembril Inglise luuletaja George Gordon Byroni peresse tütar Ada (sünninimega Augusta Ada Byron), kellest sai hiljem üks kuulsamaid naismatemaatikuid ning keda peetakse maailma esimeseks programmeerijaks.

Ada’l oli õnn kanda Lovelace’i krahvinna tiitlit, mis andis talle siiski võimaluse õppida matemaatikat ja keeli, reisida ning kohtuda tolleaegsete tuntud matemaatikute, õppejõudude ja riigijuhtidega. Veelgi enam, Briti kirjanik James Essinger, kes kirjutas käesoleva sajandi alguses Ada Lovlace’ist raamatu „A Female Genius: How Ada Lovelace Started the Computer Age“ (Naisgeenius: kuidas Ada Lovelace käivitas arvutiajastu), on avaldanud arvamust, et Lovelace oli ajast ees ning oleks jõudnud oma innovaatiliste mõtetega palju kaugemale, kui ta oleks sündinud mehena.

Kui Ada oli 17aastane, kohtus ta esmakordselt endast 24 aastat vanema Charles Babbage’iga. Charles Babbage oli Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, keda kutsutakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loomise tõttu vahel ka “arvuti isaks”. Samuti pärineb temalt programmeeritava arvuti mõiste ja tema loodud esimene arvuti pani aluse keerulisemate disainide loomisele.

Lovelace’i krahvinnaga kohtudes mõistis Babbage kohe, et Ada puhul on tegemist matemaatikas andeka naisega. Ada omakorda huvitus Babbage’i arvuti ideest ning nende säilinud kirjavahetusest ilmneb, et nad rääkisid nii masinatest kui arutlesid selle üle, millised võivad tulevikus arvutid olla.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

Lovelace’i kirjatöödes on vihjatud ka niisugustele arvutite kasutusvõimalustele, mida üheski Babbage’i avaldatud teoses pole mainitud, näiteks oletus, et “masin võib luua ükskõik missuguse keerukusastme ja ulatusega üksikasjalikke ja teaduslikke muusikateoseid”. Kirjanik Essengeri sõnul suutis Lovelace kirjeldada midagi sellist, mida saab pidada tänapäeva programmeerimiseks ning lisaks eristas infotöötluse matemaatikast. Viimane oli 19. sajandit arvestades vägagi revolutsiooniline idee. Lovelace kasutas oma kirjades väljendit arvutioperatsioonide teadus, mille asemel tänapäeval tarvitatakse terminit infotöötlus.

Essingeri arvates nägi Ada Lovelace 20.-21. sajandi arvutiajastut ette ja kui tolleaegsed inimesed oleksid teda mõistnud ning aidanud, võinuks juba 19. sajandi keskel käivitada digiajastu. Paraku suri andekas naismatemaatik 1852. aastal vaid 36aastasena maovähki.

1940. aastatel ehitasid USA teadlased IBM-i eestvedamisel esimese kaasaegse arvuti. Projekti eest vastutanud Howard Aitken kiitis pärast arvuti valmimist 1944. aastal antud pressikonverentsil ülevoolavalt Babbage’it ning lausus: „Kui Babbage oleks elanud 70 aastat hiljem, ei oleks minul võimalust ja ma oleksin töötu!“. Ada Lovelace’i selles teates ei mainitud.

1953. aastal aga avaldati Ada artikkel uuesti. Vahepeal oli Babbage’i masinat hakatud tunnustama esimese arvutina ning Lovelace’i artiklit arvuti ja selle tarkvara kirjeldusena. Seetõttu peetakse Ada Lovelace’i esimeseks programmeerijaks. Igal aastal tähistatakse oktoobri teisel teisipäeval temanimelist tähtpäeva, mille eesmärgiks on tõsta esile naiste rolli teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

150 aastat pärast Ada Lovelace’i surma, võttis USA kaitseministeerium kasutuse programmeerimiskeele, mis sai nimeks Ada.


 

Kasutatud allikad:

Posted in Informaatika, Uudised

Informaatikatundide tagasiside 2017

Iga õppeaasta lõpus palun 8. klassi õpilastel vaadata tagasi õpitule ning anda tagasisidet läbitud ainele. 2017. aasta kevadel laekus tagasisidena 15 ankeeti.

Peaaegu kolmveerand õpilastest arvas, et informaatikatunnid andsid neile edaspidiseks eluks vajalikke teadmisi . 73,3% õpilastest hindas informaatikatundidest saadud tuge loovtöö raporti vormistamiseks hindega “5”. Loovtöö esitluse koostamisel  informaatikatundidest saadud tuge hindas hindega “5” või “4” samuti üle 70% õpilastest.

Kahe aasta jooksul rääkisin korduvalt nö digitaalsest jalajäljest ja sellest, kuivõrd oluline on mõelda sellele mida ja kuhu me internetis postitame. Kuigi õpilaste hinnanguid oli 1-5ni, teeb siiski rõõmu, et üle poole neist edaspidi oma tegevust internetis kriitilisema pilguga hindab.

tagasiside4

Üldiselt hinnati informaatikatundides tehtavad ülesanded arusaadavaks ning kõige olulisemateks läbitud teemadeks hinnati tekstitöötlust ja teadmisi Google’ist ja Google’i töövahenditest. Kolmandat kohta jagasid esitluste koostamine, blogi loomine ja e-riik koos elektktroonilise isikutuvastamise ja e-teenustega.

Ebavajalike teemade osas üksmeelt ei olnud. Enim hääli said blogi loomine ja allikariitilisus, kuid mõlema poolt hääletas vaid 20% õpilastest. Rohkem oleks soovitud saada teadmisi e-riigi ja fotograafia kohta. Esimene neist on üsna üllatav tulemus, sest eelmisel aastal oli e-riigi teema üks ebapopulaarsematest. Kommentaarina oli välja toodud soov programmeerimise kohta, mis sellel õppeaastal väikeses mahus kindlasti lisandub.

Enamus õpilasi oleks soovinud ligipääsu koostatud õppematerjalidele ka väljaspool ainetundi. Kuigi kodutöid meil selles aines reeglina ei antud, lisan sellest õppeaastast kõik materjalid failidena eKooli.

Keskmine hinne õpetajale 4,2.

tagasiside11

Posted in Eesti keel, Informaatika, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Eesti keele tunnid arvutiklassis

Nissi koolis oli informaatika seni valikainena 4., 7. ja 8. klassis ning 4. klassis oli informaatikatunde vaid 20. Väljaspool arvutitunde sattusid õpilased arvutiklassi toimetama üsna harva. Pole siis imestada, et põhikooli lõpus näevad õpilased loovöö kirjutamisega kurja vaeva. Sellel õppeaastal otsustasime õpetajatega ühiselt, et loobume 4. klassi informaatikatundidest ning teeme osa 3. ja 4. klassi eesti keele tundidest arvutiklassis ja integreerime digipädevuste omandamise keeletundide sisse.

Lisaks haridustehnoloogi tööle olen sellest õppeaastast ka klassijuhataja rollis ja annan oma vahvale 4. klassile eesti keele tunde. Nii on kauni emakeele ja vajalike digipädevuse kokkusobitamine minu igapäevaseks väljakutseks. Alustasime päris algusest, tutvusime arvutiklassi reeglitega, rääkisime natuke arvutite ajaloost, uurisime lähemalt töölauda ja klaviatuuri. Kirjutamiskiirust harjutasime paari arvutimängu abil. Laste eriline lemmik on Keyboard Climber, mille me Ahvikese mänguks ristisime.

Screenshot_2

Esimestes tundides olen üsna palju kasutanud vana head Learningapps.org keskkonda. See lihtsalt on nii lihtne ja samas võimalusterohke. Suur abi on ka sellest, et seal on palju Eesti õpetajate loodud valmis õppemänge. Kui pidin ühel päeval koolitusel viibima, valmistasin lastele ette iseseisva töö. Asendusõpetajal polnud muud vaeva, kui lapsed tööle suunata. Mina aga sain mugavalt jälgida milliseid ülesandeid üks v teine laps lahendas ning kui palju aega ülesandele kulutas.

Screenshot_1

Posted in Informaatika, Uudised

Kasulikud kiirkorraldused

Mitmesuguseid kiirkorraldusi ehk inglise keeles shortcut key’d on olemas väga palju ja kõiki neid ei jõua kindlasti meeles pidada. Mõned levinumad aga tasub endale selgeks teha, sest nii muutub arvutiga töötamine hulga mugavamaks. Alustamiseks võiks meelde jätta näiteks need.

Kehtivad enamikes rakendustes:

  • CTRL + C – kopeeri
  • CTRL + V – kleebi
  • CTRL + A – selekteeri kõik
  • CTRL + Z – tühista viimane korraldus
  • CTRL + Y – taasta viimane korraldus
  • CTRL + S – salvesta
  • ALT + TAB – liigu avatud akende vahel

Kehtivad tekstitöötluses:

  • CTRL + nool paremale – liigu sõnahaaval edasi
  • CTRL + nool vasakule – liigu sõnahaaval tagasi
  • HOME – liigu rea algusesse
  • END – liigu rea lõppu
  • CTRL + HOME – liigu dokumendi algusesse
  • CTRL + END – liigu dokumendi lõppu
  • SHIFT + ENTER – reavahetus
  • ENTER – lõiguvahetus
  • CTRL + ENTER – leheküljevahetus
  • SHIFT + F3 – muuda täheregistrit (nt suurtähed väiketähtededeks v vastupidi)