Posted in Koolitused, Uudised

IKT-täiendkoolitus Maltal

Juuni lõpus (17.-23. juuni) oli mul suurepärane võimalus osaleda Erasmus+ projekti kaudu täiendkoolitusel Maltal. Kokku osaleb meie kooli projektis 5 õpetajat, neist enamik keelekursustel. Mina valisin kursuseks “Empowerment in ICT Skills: Making Use of Technology Tools”.

Koolitusele minnes seadsin enesele üsna mitu eesmärki. Suuremat osa koolitusel käsitletavatest programmidest/keskkondadest ma kasutanud ei olnud. Seetõttu oli minu esimene ootus õppida ära mõned tõhusad töövahendid, mida hiljem nii ise kasutada kui ka oma kolleegidele tutvustada saaks. Koos digivahenditega soovisin keskenduda ka oma keeleoskuse turgutamisele. Eriti kõnele, mis on mul inglise keeles oluliselt nõrgem kui kõnest arusaamine või kirjutamine. Lootsin, et saan tutvuda ühe huvitava maa ja selle kultuuriga, sõlmida uusi toredaid tutvusi ning kuulda kuidas teistes riikides õpetajad IKT-vahendeid kasutavad, õpivad ning õpetavad. Lisaks oli mul veel üks väga isiklik eesmärk, võita hirm. Võita hirm rääkida teises keeles, võita hirm üksinda reisimise ees – piltlikult öeldes, lihtsalt visata end vette tundmatus kohas ja ujuda, tunda iseenda tugevust ja kasvatada enesekindlust. Kõik minu eesmärgid said kuhjaga täidetud.

Meeletu hirm üksinda reisimise ees vaibus juba Müncheni lennujaamas Malta lennukit oodates. Olin muretult leidnud üles terminali teise hoone ja sinna maa-aluse transferiga kohale jõundud. Reisisin vaid käsipagasiga ja see lihtsustas reisi veelgi. Maltal võttis mind vastu väga soe õhk ning palmid, ETI (Executive Training Center) töötajad juba ootasid mind ning õige pea istusin autosse ja sõitsin kooli juurde St Julians’is. ETI koolihoone on mitmekorruseline, seal asuvad nii klassid, kohvik kui ka nn In-House Residence, kus mina peatusin. Valik just selle majutuse kasuks õigustas end mitmeti. Esiteks oli väga mugav pärast tunde arvuti oma tuppa viia, sest tundide lõpu ja väljasõitude vahele jäi vaid napp 10 minutit. Teiseks oli ülimalt mõnus õhtul väsinuna omaette toas viibida.

Võtsin kohe esimesel õhtul ette jalutuskäigu linnas. St Julians on väike linn, tihedalt täis kollasest kivist maju ning lugematul arvul inimesi. Et parasjagu oli käimas Jalgpalli MM, siis olid pubid täis jalgpallifänne ja kõikjal oli ülev meeleolu. Nägin tublisti vaeva, et leida üks veidi vaiksem söögikoht, kus keha kinnitada. St Julians hämmastas mind imeliste vaadetega ning eksootiliste taimedega, mida kodumaal vaid potitaimena või botaanikaaia eksponaatidena näha saab. Varasematest õpingutest on paljud eksootilisemad puittaimed mulle tuttavad ja nii imetlesingi kõiki neid imelisi palme, araukaariaid, pähklipuid, viigipuid ja viigikaktusi.

Esmaspäevast reedeni algasid päevad koolitunniga. Tutvusime mitmesuguste  keskkondadega, mis võiksid õpetajatele nende töös vajalikud olla. Meie koolitaja Roberta oli väga sõbralik, kannatlik ja abivalmis ning tundsin, et mul on temalt palju õppida. Väga sümpatiseeris näiteks see, kuidas koolituse tarbeks oli välja valitud võimalikult sarnase kasutajaliidesega keskkonnad, et ka algajam arvutikasutaja hakkama saaks ning tekiks loogika, kuidas leida vajalikku nuppu või tööriista. Kõikidel töövahenditel siinkohal pikemalt peatuma ei hakka, kel on soovi leiab nende loetelu kursuse käigus valminud blogist või kodulehelt. Kuid eriti vaimustunud olen EdPuzzle ja H5P keskkonnast. Mõlema nime olin eelnevalt kuulnud, kuid kokkupuude puudus. H5P osutus aga selleks keskkonnaks, millega on koostatud uued I ja II kooliastme digiõpikud, mida siin blogis juba korduvalt kiitnud olen. Need kaks lisanduvad kindlasti minu igapäevaste töövahendite hulka.

Kursusel olid koos minuga õpetajad Itaaliast, Tšehhist, Rumeeniast, Soomest ja Slovakkiast. Lisaks tutvusin ka mõne õpetajaga väljaspoolt oma kursust, üks neist Saksamaalt ning teine Hispaaniast. Veetsime sageli õhtuti aega koos jalutades ning õhtust süües, arutlesime erinevate keelte iseärasuste üle ning rääkisime oma maade hariduselu muredest ja rõõmudest, toidust ning vaadetest elule. Nautisin väga neid ühiseid vestlusi ja lõin kaasa nii palju kui mu keeleoskus ja introvertne iseloom lubas. Kolmapäeva õhtul tundsin eneses murrangut: seda, et hirmu rääkida on palju palju vähem ja seda, et kõne on järjest ladusam. Kui oli vaja midagi kelletki küsida, siis ei veeretanud ma enam eelnevalt lauset kümneid kordi oma peas, vaid lihtsalt läksin ja küsisin. Ja sain hakkama!

Kahel pärastlõunal külastasime Malta vaatamisväärsusi. Teisipäeval käisime pealinnas Vallettas ja reedel Mdinas. Meid saatis suurepärane maltalasest giid Mario, kes oli elukutselt ajalooõpetaja ning itaalia ja inglise keele õpetaja. Lisaks huvitavatele ajaloolistele faktidele rääkis ta lahti paljud inglise keele mõisted ning selgitas milliseid sõnu ja väljendeid on mingis kontekstis sobilik kasutada. Näiteks mis vahe on sõnadel “shadow” ja “shade”. Esimene tähistab mingi objekti (nt inimese, puu vm) vaju ja teist kasutatakse koha jaoks, kuhu lihtsalt päikese valgus ei ulatu (nt päikese eest varju minema).

Valletta on Malta pealinn, aga ühtlasi ka EU väikseim pealinn ja Euroopa kultuuripealinn 2018. Ajalugu pole Valletta (ega üldse Malta) vastu just armuline olnud ja seetõttu on linna tulnud korduvalt taas üles ehitada. Seetõttu on Valletta kaasaegne tänavate planeering sirge, et anda ligipääs jahutavatele meretuultele. Mdinas, mis on Malta vana pealinn, on aga säilinud keskaegne tänavavõrgustik. Imelistel kõverikel tänavatel kõndides tekib tunne nagu viibiksid mingis kummalises filmis. Ja tõepoolest, siin on filmitud “Troonide mängu” üks episoode. Vaateplatvormilt avanes vaade merele ja giid pajatas, et hea tahtmise juures võib üle mere ka Sitsiiliat märgata ning juhtis meie tähelepanu eemalt paistvale pilvesambale, mis oli tegelikult vulkaani Etna suits.

Väga palju kaunist ja põnevat jäi Maltal nägemata ja jättis kripeldava soovi ühel päeval sinna tagasi minna. Praegu olen aga väga rõõmus ja tänulik oma Malta kogemuse eest. Tulin tagasi asjaliku kogemustepagasiga ning sõlmisin hulga uusi tutvusi.

Terve Malta pildigalerii leiab SIIT.

Advertisements
Posted in Koolitused, mBot, Programmeerimine, Robootika, Uudised

Robootikast puust ja punaseks

Möödunud sügisel jõudsid meie kooli muheda “näoga” sinised mBotid, millega kohe ka Robotexile põrutasime. Joonejälgimise võistlus oli muidugi keerukas aga … Süües teadagi kasvab isu. Kui nägin Tartu Ülikooli Moodle’i kursust “Robootikast puust ja punaseks” tundsingi, et käes on aeg  Scratchi asemel ka natuke koodi uurida.

Kõik Tartu Ülikooli kursused, mida läbinud olen on olnud suurepärased. Nii ka see: põhjalik ja parasjagu väljakutseid pakkuv. Kursus algas sissejuhatusega robootikasse, käsitledes nii seda mis on robot ja kuidas robot “mõtleb” ning kuidas toimivad roboti sisendid ja väljundid. Iga teema lõppes testiga ning lisaks tuli läbi teha mitu iseseisvat ülesannet roboti endaga.

Esmalt tuli robot kokku panna ja filmida seda liikumas. Lisanõue kõikide videote puhul oli oma nime näitamine ning selgitused, mida videos näidatakse. Minu robot oli juba eelnevalt kokku pandud ja näidisprogrammidega olin ma samuti eelnevalt tuttav. Seega jäi üle vaid filmida.

Teiseks ülesandeks tuli Arduino keskkonnas laadida näitekood robotisse ning teha taas video. Simple! 🙂

Kolmas ülesanne oli juba keerukam. Selle lahendamiseks tuli roboti valgusdioodide abil vilgutada kas SOSi või oma eesnime. Valisin nime vilgutamise, sest siis on ka nime näitamise nõue kohe täidetud. Tükk aega mässasin sellega, et saada vilgutamiste tihedus sobivaks.

Neljandas ülesandes oli vaja kasutada heliandurit. See sai selle kursuse tarbeks eraldi juurde ostetud. Videos oli vaja näidata, kuidas helianduri näit erinevate helitasemete juures muutub ehk siis teisisõnu mõõta mürataset. Palusin abikaasa appi müra tekitama ja video sai selline.

Kursuse lõputöö oli kõige keerukam: mõelda välja projekt, kus on kasutatud vähemalt üht andurit ja üht täiturit, kirjutada vähemalt 5 tingimuslausega programm ning esitada video koos koodiga. Valmistasin valju heli peale reageeriva roboti. Kui programm käivitada alustab robot sõitu kiirusega 100 ning kuvab LED-ekraanile helianduri näidu. Valju heli peale (nt hüüatus) robot peatub, näitab ekraanil südameid, ootab 2000 ms ning vurab siis rõõmsalt edasi.

Lõputöö kood:

#include "MeMCore.h"

MeLEDMatrix ledMx(PORT_1);
MeSoundSensor mySound(PORT_4);

char string_data[]=”MAKEBLOCK 012345678″;
uint8_t Bitmap_Heart[16]=
{
0x00,0x38,0x44,0x42,0x21,0x21,0x42,0x44,0x38,0x44,0x42,0x21,0x21,0x42,0x44,0x38,
};
int move_times = sizeof(string_data)*6;

MeDCMotor mootor_vasem(M1);
MeDCMotor mootor_parem(M2);

int kiirus=100;

void setup()
{
ledMx.setBrightness(6);
ledMx.setColorIndex(1);
{
ledMx.setBrightness(Brightness_8);//
}
}

void loop()
{
int heli=mySound.strength();

if (heli>500)
{
mootor_vasem.stop();
mootor_parem.stop();
ledMx.showNum(heli);
ledMx.drawBitmap(0, 0, sizeof(Bitmap_Heart), Bitmap_Heart);
for(uint8_t k=0; k<3; k++)
{
for(uint8_t i=0;i0;i–)
{
ledMx.setBrightness(i);
delay(100);
}
}
delay(2000);
}

if (heli<500)
{
mootor_vasem.run(-kiirus);
mootor_parem.run(kiirus);
ledMx.showNum(heli);
delay(100);
}
}

Posted in Digiõpik, Informaatika, Koolitused, Uudised

Uued digiõpikud I ja II kooliastmele

Aprilli lõpus ja mai alguses osalesin ühel huvitaval koolitusel, kus tutvustati värskelt valminud digiõpikuid I ja II kooliastmele. Digiõpik ei ole tavapärane kaantevahele köidetud paberkandjal õppematerjal, vaid internetikeskkonna kättesaadav ja pidevalt uuenev töövahend. Digiõpikute koostamisse on panustanud väga paljud inimesed Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudist, HITSAst, tublidest ja digipädevatest Eesti koolidest ning paljud teised IT-valdkonna spetsialistid.

Digiõpik sobib kasutamiseks nii informaatikatunnis, lõimituna muudesse ainetundidesse ning loomulikult saab sealt ideid ka huviringitundidesse. Materjalid on väga mitmekesised, sisaldavad nii individuaalseid kui rühmale mõeldud ülesandeid nii arvutile kui nutiseadmele.

digiopik
Uued digiõpikud

Õpetajate jaoks muudab digiõpiku suurepäraseks just see, et iga tund on detailselt läbimõeldud, lisatud on mõistete tähendused ning vajalikud lingid. Vajadusel saab tunde hõlpsalt ka kohendada ning abi on kindlasti ka lisatud alternatiivsetest keskkondadest.

Mina otsustasin, et keskendun oma kursusel just I kooliastme teemadele, sest meie koolis on selles astmes digiõpe kõige nigelamas seisus. Kursuse käigus tuli mõnda tundi reaalsete õpilastega katsetada ning tunnikavasid rühmatööna retsenseerida. Loosi tahtel osutus katsetatavaks teemaks digikunst. Mind üllatas koostatud materjalide mitmekesisus ja samas paindlikkus. Lastega läbiviidud tunnid õnnestusid väga hästi ning julgen neid oma kooli kolleegidele soovitada.

sdr
Hetk digiõpiku koolituselt Tartus

Muutunud õpikäsitlus, tehnoloogiavilumus, digipädevuste arendamine… Kuidas kõigist neist saaks midagi, mis on osa igapäevasest koolielust. Alustasime õppealajuhataja Kaiega möödunud nädala kolmapäeval HITSA Digiajastu haridusjuhi koolituse kolmanda mooduliga, mis kannab pealkirja “Digipädevuse arendamine haridusasutuses“. Esimesed inspireerivad koolituspäevad on selja taga ning ees ülesanne luua mõne kuuga toimiv koolitusplaan kooli personalile.

Koolitust kajastame põhjalikumalt SIIN.

Tõhusat koolituspäeva toetab tõhus hommikune amps.
Tõhusat koolituspäeva toetab tõhus hommikune amps.

Digipädevuse arendamine haridusasutuses

Posted in Digitunnid, Koolitused, Uudised

Töine algus uuele õppeaastale

Tarkusekuu hakkab peagi lõppema ning viimane aeg on blogisse õppeaasta esimene sissekanne teha. Uus hooaeg on alanud töiselt ning mitmete muudatustega. Töölaudadel ja arvutiklassis on uued arvutid, vana Win7 asemel on tulnud sõbraks saada uue Windows 10ga.

Aasta esimesel digikoolitusel tutvustas Ene Lindeman õpetajatele eKoolis vajalikke töövõtteid ja uusi võimalusi.

Posted in Koolitused, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Õpilugu – õppematerjali loomine keskkonnas Storyjumper

Läbin hetkel veebikursust “Nutiseadmete kasutamine õppetöös”. Üheks ülesandeks oli õpiloo rakendamine klassis. Tahvelarvuteid meil ei ole, seega tuli hakkama saada arvutiklassi võimalustega. Õpilasteks oli seekord 3. klass ja teemaks B-, D- ja G-tähega algavad võõrsõnad.

Valisin õpilugude näidete hulgast õppematerjali loomise ning otsustasin, et testin hiljuti õpetajatele digitunnis tutvustatud keskkonda Storyjumper, mis võimaldab lihtsalt luua e-raamatuid. 3. klassi õpetajalt sain vajalikud võõrsõnad ning jagasin need kolmeks. Iga laps sai kümmekond võõrsõna ning ülesande luua nendega e-raamat.

Etapid:

  • Valmista ette – Selgitasin ülesannet ja protsessi ning jagasin võõrsõnad. Seejärel palusin õpilastel minna oma Dropmark.com keskkonnas olevale lehele, kuhu olin kogunud kokku vajalike keskkondade lingid. See, kui tuleb kirjutada aadressireale vaid üks veebiaadress, lihtsustab tööd, sest eriti väiksematel õpilastel on keerukas pidevalt erinevaid URL-e sisestada. Esimese asjana mängisime võõrsõnadega Kahooti, et õpitu meelde tuletada.
  • Uuri ja otsi – Õpilased otsisid Google’ist oma sõnade kohta pildid ja salvestasid need arvutisse oma klassi kausta. Selle käigus õppisime arvutist õiget kausta üles leidma ja internetist pilte salvestama. Kes ei mäletanud mõne sõna tähendust või jäi hätta arvutiga, küsis õpetajalt abi.
  • Kaardista ja analüüsi – Siin ei olnud enam pikka arutelu, kui pildid said arvutisse salvestatud, tuli liikuda edasi järgmise etapi juurde.
  • Loo – Õpilased klõpsasid minu Dropmarki lehel Storyjumperi linki ja logisid keskkonda sisse ning alustasid raamatu loomist. Iga sõna kohta tuli laadida üles üks pilt ning kirjutada kõrvalolevale lehele juurde sõna või sõna selgitus.
  • Esitle – Vaatasime ühiselt valminud raamatuid. Iga raamat oli omamoodi tore.
  • Reflekteeri – Õpilased arvasid ühiselt, et e-raamatu tegemine oli vahva ja nii jäid võõrsõnad palju paremini meelde, kui õpikust õppides. Lapsed arvasid, et võiks veel mõne e-raamatu teha ning üsna mitu last tundis huvi, kas ka kodus on võimalik keskkonda kasutada. Klassijuhataja lubas eKoolis valminud raamatute linki ka vanematega jagada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpiloo rakendamine sujus hästi. Valearvestuse tegin aja planeerimisel. Arvestades laste senist arvuti kasutamise kogemust, oli teema ülesehitus pisut keerukas ja võttis rohkem aega.

Storyjumpery keskkonal on mitmeid plusse aga tooksin siinkohal välja ka mõned miinused. Õpetaja loob klassi ja määrab kasutajatele parooli. Õpilastel tuleb esmasel sisselogimisel see asendada oma parooliga, mis tundub mulle tarbetu. Esiteks puudub väljaspool tundi lastel oma klassi keskkonda niikuinii ligipääs ja teiseks unustavad väikesed pea 90%liselt oma määratud parooli järgmiseks tunniks ära ning siis tuleb õpetajal see taastada. Kui raamatu leheküljele kogemata liiga palju elemente lisada (nt textbox’e) ja tekib vajadus neid kustutada, siis kuvatakse kustutamise kinnitamiseks hüpikaken. Ilmnes, et mõnes arvutis oli hüpikaknad keelatud ja ma ei suutnud  kiirelt leida kohta nende ennistamiseks. Kiire lahendusena kasutasime lihtsalt teist brauserit.

Kasutatud keskkonnad:

bibliofiilia
Kuvatõmmis õpilase raamatust