Posted in Eesti keel, Informaatika, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Eesti keele tunnid arvutiklassis

Nissi koolis oli informaatika seni valikainena 4., 7. ja 8. klassis ning 4. klassis oli informaatikatunde vaid 20. Väljaspool arvutitunde sattusid õpilased arvutiklassi toimetama üsna harva. Pole siis imestada, et põhikooli lõpus näevad õpilased loovöö kirjutamisega kurja vaeva. Sellel õppeaastal otsustasime õpetajatega ühiselt, et loobume 4. klassi informaatikatundidest ning teeme osa 3. ja 4. klassi eesti keele tundidest arvutiklassis ja integreerime digipädevuste omandamise keeletundide sisse.

Lisaks haridustehnoloogi tööle olen sellest õppeaastast ka klassijuhataja rollis ja annan oma vahvale 4. klassile eesti keele tunde. Nii on kauni emakeele ja vajalike digipädevuse kokkusobitamine minu igapäevaseks väljakutseks. Alustasime päris algusest, tutvusime arvutiklassi reeglitega, rääkisime natuke arvutite ajaloost, uurisime lähemalt töölauda ja klaviatuuri. Kirjutamiskiirust harjutasime paari arvutimängu abil. Laste eriline lemmik on Keyboard Climber, mille me Ahvikese mänguks ristisime.

Screenshot_2

Esimestes tundides olen üsna palju kasutanud vana head Learningapps.org keskkonda. See lihtsalt on nii lihtne ja samas võimalusterohke. Suur abi on ka sellest, et seal on palju Eesti õpetajate loodud valmis õppemänge. Kui pidin ühel päeval koolitusel viibima, valmistasin lastele ette iseseisva töö. Asendusõpetajal polnud muud vaeva, kui lapsed tööle suunata. Mina aga sain mugavalt jälgida milliseid ülesandeid üks v teine laps lahendas ning kui palju aega ülesandele kulutas.

Screenshot_1

Advertisements
Posted in Nutitund igasse kooli!, Uudised

Põnev ja võimalusterohke Nearpod

Kursusel “Nutiseadmete kasutamine õppetöös” oli ülesandeks luua õppematerjal. Kuigi plaanisin esmalt tõesti seda nutivahendi abil teha, sattusin Nearpodi lehele ja olin hetkega vaimustuses. See tundus nii huvitav! Alljärgnevalt lugu minu katsetusest selle töövahendiga.

Haridustehnoloogina on mul väike tunnikoormus, seetõttu “laenasin” selle ülesande jaoks kolleegilt 4. klassi. Neil oli parasjagu loodusõpetuses teemaks rakud, koed, elundid ja elundkonnad ning õpetaja ütles, et oleks vaja need nüüd kenasti üle korrata. Koostasin õpiku järgi Nearpodis slaidid ja lisasin viiekaupa küsimusi vahele. Puhtjuhuslikult olid keskkonnas olemas inimkeha elundkondadest 3D-mudelid, mis minu teemaga suurepäraselt haakusid. Kui algul olin keskkonnast vaimustuses, siis töö käigus märkasin, et sellel on ka omajagu puudujääke või siis iseärasusi, millega tuleb arvestada.

Nutivahendiga paraku selles keskkonnas õppematerjali luua ei saa, küll aga on võimalik koostatud slaide nutitelefonis sirvida ning küsimustikele vastata. Lisaks 3D-mudelitele ja küsimustikele oli võimalik slaididele vahele lisada mitmeid huvitavaid asju. Kripeldama jäi veel näiteks slaid, kuhu õppija saab joonistada. Aga sel korral seda ei lisanud, tundus et muidu muutub sisu liiga kirjuks. Slaidide teksti kujundus oli üsna kohmakas. Teksti suurus muutus ainult automaatselt ja värvi ega paigutust suur muuta polnud võimalik. Seega kui kujundus on oluline, tasuks slaidid luua PowerPointiga ning keskkonda üles laadida. Tegelikult tunduski mulle, et see on hea keskkond tavapärastele slaididele elu sisse puhumiseks. Laadid juba olemasoleva esitluse üles ning lisad vahele küsimusi jm tegevusi ja selline materjal sobib väga hästi ka iseseisvaks tööks.

Screenshot_14
Kuvatõmmis keskkonnast Nearpod

Kokkuvõttes võib öelda, et vahendi testimine kulges edukalt. Lastele väga-väga meeldis teistmoodi tund ja 3D-mudeleid keerutati suure huviga. Enamus kasutas Chrome’i brauserit ja keskondtöötas tõrgeteta, kuigi mudelite kuvamine võttis aega. Ühel lapsel hangus keskkond kasutamise ajal ära, tema kasutas Firefoxi. Küsimustele vastamises esines viperusi, kuigi sai tunni algul üle korratud, et küsimustikes tuleb liikuda järgmise küsimuse juurde eraldi nupuga, siis osadel ununes see ära ja jäid seetõttu osad küsimused ka vastuseta.

Kuvatõmmis keskkonnast Nearpod
Kuvatõmmis keskkonnast Nearpod

Autoriõigused on veel omaette teema. Fotod, mis ise otsisin võtsin http://pixabay.com lehelt. See on tõeliselt tänuväärne keskkond, kust saab alati sobivaid 0-litsentsiga pilte. Mõned pildid lisasin Nearpodi pildiotsingut kasutades, hiljem märkasin, et ühel oli lausa vesimärk peal. Seega miinuseks see, et otsingut ei tehta avatud litsentsiga fotode hulgast ning eelvaade on liiga väike, et nt vesimärke tuvastada. Läbi otsingu lisatud piltidele autoreid lisada on ju aga väga tüütu, sest see tähendaks iga pildi puhul uut google otsingut. Nii, et autoriõiguste seisukohalt oleks mõistlik vajalik pildimaterjal eelnevalt arvutisse kokku koguda.

Kes ei ole Nearpodiga tutvunud, kindlasti soovitan. Selles on küll nii tasulisi lisasid kui mõningaid ebamugavusi, aga ka hulgaliselt toredaid asju, mida õppematerjale luues katsetada.

Koostatud õppematerjaliga saab tutvuda siin.

Posted in Koolitused, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Õpilugu – õppematerjali loomine keskkonnas Storyjumper

Läbin hetkel veebikursust “Nutiseadmete kasutamine õppetöös”. Üheks ülesandeks oli õpiloo rakendamine klassis. Tahvelarvuteid meil ei ole, seega tuli hakkama saada arvutiklassi võimalustega. Õpilasteks oli seekord 3. klass ja teemaks B-, D- ja G-tähega algavad võõrsõnad.

Valisin õpilugude näidete hulgast õppematerjali loomise ning otsustasin, et testin hiljuti õpetajatele digitunnis tutvustatud keskkonda Storyjumper, mis võimaldab lihtsalt luua e-raamatuid. 3. klassi õpetajalt sain vajalikud võõrsõnad ning jagasin need kolmeks. Iga laps sai kümmekond võõrsõna ning ülesande luua nendega e-raamat.

Etapid:

  • Valmista ette – Selgitasin ülesannet ja protsessi ning jagasin võõrsõnad. Seejärel palusin õpilastel minna oma Dropmark.com keskkonnas olevale lehele, kuhu olin kogunud kokku vajalike keskkondade lingid. See, kui tuleb kirjutada aadressireale vaid üks veebiaadress, lihtsustab tööd, sest eriti väiksematel õpilastel on keerukas pidevalt erinevaid URL-e sisestada. Esimese asjana mängisime võõrsõnadega Kahooti, et õpitu meelde tuletada.
  • Uuri ja otsi – Õpilased otsisid Google’ist oma sõnade kohta pildid ja salvestasid need arvutisse oma klassi kausta. Selle käigus õppisime arvutist õiget kausta üles leidma ja internetist pilte salvestama. Kes ei mäletanud mõne sõna tähendust või jäi hätta arvutiga, küsis õpetajalt abi.
  • Kaardista ja analüüsi – Siin ei olnud enam pikka arutelu, kui pildid said arvutisse salvestatud, tuli liikuda edasi järgmise etapi juurde.
  • Loo – Õpilased klõpsasid minu Dropmarki lehel Storyjumperi linki ja logisid keskkonda sisse ning alustasid raamatu loomist. Iga sõna kohta tuli laadida üles üks pilt ning kirjutada kõrvalolevale lehele juurde sõna või sõna selgitus.
  • Esitle – Vaatasime ühiselt valminud raamatuid. Iga raamat oli omamoodi tore.
  • Reflekteeri – Õpilased arvasid ühiselt, et e-raamatu tegemine oli vahva ja nii jäid võõrsõnad palju paremini meelde, kui õpikust õppides. Lapsed arvasid, et võiks veel mõne e-raamatu teha ning üsna mitu last tundis huvi, kas ka kodus on võimalik keskkonda kasutada. Klassijuhataja lubas eKoolis valminud raamatute linki ka vanematega jagada.

Kokkuvõtteks võib öelda, et õpiloo rakendamine sujus hästi. Valearvestuse tegin aja planeerimisel. Arvestades laste senist arvuti kasutamise kogemust, oli teema ülesehitus pisut keerukas ja võttis rohkem aega.

Storyjumpery keskkonal on mitmeid plusse aga tooksin siinkohal välja ka mõned miinused. Õpetaja loob klassi ja määrab kasutajatele parooli. Õpilastel tuleb esmasel sisselogimisel see asendada oma parooliga, mis tundub mulle tarbetu. Esiteks puudub väljaspool tundi lastel oma klassi keskkonda niikuinii ligipääs ja teiseks unustavad väikesed pea 90%liselt oma määratud parooli järgmiseks tunniks ära ning siis tuleb õpetajal see taastada. Kui raamatu leheküljele kogemata liiga palju elemente lisada (nt textbox’e) ja tekib vajadus neid kustutada, siis kuvatakse kustutamise kinnitamiseks hüpikaken. Ilmnes, et mõnes arvutis oli hüpikaknad keelatud ja ma ei suutnud  kiirelt leida kohta nende ennistamiseks. Kiire lahendusena kasutasime lihtsalt teist brauserit.

Kasutatud keskkonnad:

bibliofiilia
Kuvatõmmis õpilase raamatust
Posted in Huvitegevuse blogi, Liitreaalsus, Nutitund igasse kooli!, Uudised

Liitreaalsus toob kooliellu põnevust

Liitreaalsus (ka rikastatud reaalsus; inglise keeles augmented reality, lühend AR) on reaalse keskkonna ja virtuaalse keskkonna kombineerimine.

Liitreaalsuse puhul kuvatakse otsepildis reaalse keskkonna “peale” arvuti genereeritud virtuaalsed objektid nii, et kasutajani jõudev pilt on virtuaalse ja reaalse keskkonna kombinatsioon.

Ühel päeval otsisin tehnoloogiaringi laste jaoks midagi põnevat ja komistasin kogemata LiveColoring liitreaalsuse äpi otsa ning sattusin suurde vaimustusse. Printisin kohe veebist ühe pildi välja, värvisin kiirelt ja katsetasin õpetajatetoas. Toimis! Rõõmsa näoga lõvilaps hakkas minu nutitelefoni ekraanil hüppenööriga keksima. Ka 2. klassi õpetaja sattus vaimustusse: “Kui palju sul neid pilte on? Äkki tuled meile klassijuhataja tundi?”. Mõeldud tehtud. Mõne aja pärast sammus õpetaja paarikümne värvimislehega 2. klassi tundi. Lapsed said ülesandeks pildid hästi korralikult ära värvida. Sellest, et need hiljem “ellu ärkavad” polnud neil esialgu aimugi.

Kui lastel pildid valmima hakkasid, läksin nutitelefoniga varustatult klassiruumi. Tahvelarvuteid meie koolil veel pole, kuid õnneks on mul üsna suure ekraaniga telefon ja see tegi oma tööd laitmatult. Paberilt ellu ärkavad pildid, tekitasid suurt elevust. Ja kui ma taipasin veel heli sisse lülitada, oli lusti kui palju ja igaüks sai vaadata, kuidas tema värvitud tegelane telefoniekraanil liikuma hakkas. Kes soovis, sai end koos liikuva joonistusega ka fotole jäädvustada.

Head ideed ei püsi salajas ja mul on juba kutse külastada ka 1. klassi tundi. Usun, et meil saab tore olema.

Pärast toredat kogemust 2. klassiga aga uurisin liitreaalsuse rakendusi edasi ja leidsin, et toredaid äppe on veelgi. Üheks selliseks on Quiver. Sarnaselt LiveColoring’iga võimaldab ka see pilte veebist välja printida ja paneb need siis rakenduse abil nutiseadme ekraanil liikuma. Ja nagu eelnevalgi äpil on ka sellel nii tasuta kui tasulisi pilte. Positiivne on see, et mõned neist on haridusliku sisuga.

Quiveri pildid läksid käiku eilses tehnoloogiaringi tunnis. Seletasin põgusalt, mis on liitreaalsus ja iga laps valis värvimiseks meelepärase pildi. Hiljem aga äratasime need minu tahvelarvuti abil ellu. Üks vahvamaid pilte oli purskav vulkaan. Teine tore avastus oli see, kui ühe lapse värvitud liblikad teise lapse joonistuse taustal edasi lendasid. Põnevust jagus nii 7- kui 13-aastasele.

Kolmas tore avastus oli rakendus Anatomy 4D, mis pakub küll vaid kaht pilti inimkehast, aga need on igal juhul uurimist väärt. Meie 4. klass õpib parasjagu organeid ja nii külastasin oma tahvelarvutiga ka nende tundi. Nii tuksuv süda kui kolmemõõtmeline inimkeha sai üksipulgi läbi uuritud. Äpp võimaldab erinevad südame osi või inimkeha elundkondi sisse ja välja lülitada. Mulle tegi rõõmu see, kuidas õpilased kaht nutiseadet sõbralikult üksteisega jagasid. Pärast pisikest kogemust liitreaalsusega jätkus tund traditsioonilisel viisil.

Posted in Huvitegevus, Nutitund igasse kooli!, Turvalise interneti päev, Uudised

Turvalise interneti nädal Nissi Põhikoolis

turvalise-interneti-nadal-2017-veeb

Alates aastast 2004 tähistatakse veebruari teisel teisipäeval rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Eesti osaleb turvalise interneti päevale pühendatud tegevustes juba 11.ndat korda.

Seetõttu kuulutasime Nissi Põhikoolis 6.-10. veebruari turvalise interneti nädalaks, mille jooksul said oma teadmisi proovile panna nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Õpilastele ja õpetajatele toimus netiturvalisuse teemadel QR-koodi mäng. QR-koodi peidetud küsimused on paigutatud üle terve koolimaja. Lapsevanemad said oma teadlikust veebiohutusest testida kooli kodulehele lisatud küsimustiku abil.

QR-koodide loomiseks kasutasin lihtsat QR-koodi genereerijat.

7. veebruaril, turvalise interneti päeval oli 3. ja 4. klassil veebiturvalisuse tund. Selles vanuses kasutavad lapsed internetti peamiselt oma nutitelefonides ning lemmik tegevus on nende jaoks muidugi kõikvõimalike mängude mängimine. Nii keskendusimegi peamiselt sellele, kuidas turvaliselt mängida.

Tunni jaoks koostatud esitlusega saad soovi korral tutvuda SIIN.

screenshot_2

Turvalisuse teemat käsitleti ka veebruari kuu lastevanemate koosolekul, kui internetiohtudest käis rääkimas veebikosntaabel Maarja Punak.

Avatud tundide nädala nutitunnid

Sellel nädalal oli Nissi Põhikoolis traditsiooniline avatud tundide nädal, kus tunde andsid erinevad külalised ja lapsevanemad. Teistsuguseid koolitunde jagus igale klassile. Ühelt poolt lapsevanemana ja teiselt poolt haridustehnoloogi ning informaatikaõpetajana külastasin minagi mõnda tundi.

4. klassiga mängisime maha ühe toreda kuldvillakuvõistluse. Kasutasin selleks keskkonda nimega Jeopardy Rocks. Keskkond laseb küll tasuta teha vaid 3 mängu, kuid graafika on muhe ja meeldib lastele. Nii, et igati proovimist väärt! Küsimused said valitud erinevatest ainetundidest, mõned lihtsamad ja mõned raskemad, nii nagu kuldvillakupõhimõte ette näeb. Kes tahab meie mängu proovida, leiab selle SIIT.

m_20170124_102528
4. klass kuldvillakut mängimas

Juhuse tahtel sattusin andma 4. klassile ka liiklusõpetust, kus parasjagu oli teemaks liiklusmärkide õppimine. Tunnike nokitsemist ja Kahoot.it keskkonnas oligi liiklusmärgimäng valmis. 4. klassist enamus polnud enne selle keskkonnaga kokku puutunud ning uutmoodi teadmiste proovile panek võeti vaimustusega vastu. Kui mäng läbi mängitud nõuti valjul häälel “Mängime veel!”. Mäng on kõigile huvilistele kättesaadav SIIN.

Kahju on sellest, et Internetist ei õnnestunud leida piisava kvaliteediga liiklusmärkide pilte. Oleksin väga tänulik info eest, kust neid leida ja vahetaksin oma mängus olevad pildid kohe välja.

7. ja 8. klassil käis külas hobifotograaf Ringa Kedelauk, kes rääkis ööfotograafiast ja loodusftode tegemisest. Mina jagasin tunni lõpus algajale nutifotograafile vajalikke nippe.

Koolitund läbi Skype’i silla

Tänapäevase tehnika juures ei ole enam takistuseks see, kui õpetaja viibib klassiruumist tuhandete kilomeetrite kaugusel. Vahemaast ja ajavahest hoolimata istusid õpilased ja õpetaja Day-Lee üheaegselt ekraani ees ning tund toimus virtuaalselt. Õpilaste jaoks oli õppematerjal üles laetud eKooli, õpetaja andis ülesande ja juhendid läbi Skype’i. 5. klassil oli teemaks tervislik toitumine, 7. klassil konfliktide lahendamine ning 8. klassil seksuaalsus. Valminud tööd laeti tunni lõpus eKooli keskkonda üles.

Posted in Nutitund igasse kooli!, Uudised

Nutitund igasse kooli – oktoobri lugu

Oktoobrikuus tutvustasin Nutitunni huvilistele meie kooli loodusõpetuse-, keemia- ning käsitöö- ja kodunduseõpetajat Kaie Ehrpaisi. Kaie on väga mitmekülgne ja meie kooli üks tublimaid digivahendite kasutajaid. Möödunud õppeaastal valmis tema looduslootunnist film, mis osales konkursil GO-LAB Contest Promoting Multidisciplinary Science Teaching ning tõi preemiaks Erasmus+ õpirände reisi Keekasse. (GoLab on internetikeskkond, mis koondab ülemaailmsed internetipõhised uurimusliku õppe laboratooriumid loodusteaduste õppimiseks koolis.)

Kaie, millist nutiseadet Sa kasutad? Isiklikuks otstarbeks kasutan nii Lenovo kui Samsungi tahvlit ja Sony nutitelefoni. Töös aga kõige enam siiski sülearvutit, sest selle peale saab alati kindel olla.

Milline oli Sinu elu esimene digikogemus? Mäletan, et gümnaasiumis olid Juku arvutid, aga ei meenu mida nendega tegime. Põllumajandusülikoolist meenub, et kasutasime arvutitunnis flopisid ja arvutit käivitusid väga aeglased. Internetti polnud, flopiseaded tõrkusid sageli ja see oli väga igav.

Kuidas nutt ja kool koos tänapäeval hakkama saavad? Neid ei saa lahutada, sest nutt ja elu käivadki koos. Sa kas kasutad sellest tulenevad võimalused ära, või oled rongist maas, sest lapsed kasutavad nutiseadmeid niikuinii. Ei saa rääkida, et see on vaid kahjulik ja kõik peab olema õpikus. Muidugi ei saa kõigega kaasa minna, mõistlikus peab olema.

Mida teed ise, et õpilastel oleks koolis nutikam olla? Kasutan tundide läbiviimiseks sageli arvutiklassi. Kasutan PowerPointi, vaatame filme ja simulatsioone, mängime Kahooti. Väga huvitav on näiteks Golabs, kuid lisaks sellele on keemias ja füüsikas veel palju erinevaid platvorme.

Kaie GoLabsi tunnist valminud filmi ja reisikogemust saab vaadata SIIT.

Algatus: https://ev100.ee/et/nutitund-igasse-kooli

Facebooki grupp: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Tere, Ruby!

“Nutitund igasse kooli!” on EV100 raames on loodud algatus, mis kutsub kõiki koole ja õpetajaid üles ainetunde nutikalt läbi viima ning üksteisega kogemusi jagama. Ettevõtmise peatoetaja on Telia Eesti ja osalejate vahel loositakse igal kuul erinevaid auhindu.

Nissi kool jagas septembrikuus Nutitunni Facebooki grupis oma vahvat ja nutikat spordipäeva ning sai auhinnaks trükisooja programmeerimisõpiku “Tere, Ruby”. Täna jõudis õpik koolimajja ning sai raamatukogule üle antud. Iga soovija saab nüüd minna ja raamatuga tutvust teha.

Algatus: https://ev100.ee/et/nutitund-igasse-kooli

Facebooki grupp: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Posted in Nutitund igasse kooli!, Uudised

Nutikas spordipäev Nissi Põhikoolis

10.-18. septembril tähistati juba teist korda üle-euroopalist spordinädalat, mille peamine eesmärk oli pakkuda Eesti kooliealistele noortele toredaid ja positiivseid liikumisega seotud kogemusi. Ettevõtmisega liitus ka Nissi Põhikool, kus nädala jooksul korraldati erinevaid liikumisega seonduvaid tegevusi nii õpilastele kui ka õpetajatele.

Nädala jooksul toimusid trepijooksuvõistlused ja selgitati välja Trepikuningas. Oma kooli esindati erinevatel spordivõistlustel nii Kernus kui Kosel. Liikumisnädala neljapäev oli aga spordipäev. Algklassid mängisid mitmesuguseid pallimänge, suuremad panid end proovile erinevatel kergejõustiku aladel ning mängisid nutitelefonide abil Loquizi rakendust kasutades maastikumängu. Mängu käigus tuli kooli ümbrusest üles leida 16 punkti ja vastata küsimustele olümpiamängude kohta ning teha üks vahva grupi-selfie.

Õpetajad, kelle kodu kaugus koolist võimaldas, jätsid liikumisnädala esmaspäeval auto koju ning tulid kooli jalgsi või jalgrattaga. Nädala jooksul käidi ühiselt tantsutunnis, mängiti pallimänge ning ka õpetajad proovisid järele kuidas käib nutitelefoniga maastikumängu mängimine ja grupi-selfie tegemine.

Vahva video liikumisnädalast ja nutimängu mängimisest tegi 8. klassi õpilane Ott.

Nissi koolis toimunud liikumisnädala kohta saad pikemalt lugeda kooli kodulehelt.