Posted in Koolitused, mBot, Programmeerimine, Robootika, Uudised

Robootikast puust ja punaseks

Möödunud sügisel jõudsid meie kooli muheda “näoga” sinised mBotid, millega kohe ka Robotexile põrutasime. Joonejälgimise võistlus oli muidugi keerukas aga … Süües teadagi kasvab isu. Kui nägin Tartu Ülikooli Moodle’i kursust “Robootikast puust ja punaseks” tundsingi, et käes on aeg  Scratchi asemel ka natuke koodi uurida.

Kõik Tartu Ülikooli kursused, mida läbinud olen on olnud suurepärased. Nii ka see: põhjalik ja parasjagu väljakutseid pakkuv. Kursus algas sissejuhatusega robootikasse, käsitledes nii seda mis on robot ja kuidas robot “mõtleb” ning kuidas toimivad roboti sisendid ja väljundid. Iga teema lõppes testiga ning lisaks tuli läbi teha mitu iseseisvat ülesannet roboti endaga.

Esmalt tuli robot kokku panna ja filmida seda liikumas. Lisanõue kõikide videote puhul oli oma nime näitamine ning selgitused, mida videos näidatakse. Minu robot oli juba eelnevalt kokku pandud ja näidisprogrammidega olin ma samuti eelnevalt tuttav. Seega jäi üle vaid filmida.

Teiseks ülesandeks tuli Arduino keskkonnas laadida näitekood robotisse ning teha taas video. Simple! 🙂

Kolmas ülesanne oli juba keerukam. Selle lahendamiseks tuli roboti valgusdioodide abil vilgutada kas SOSi või oma eesnime. Valisin nime vilgutamise, sest siis on ka nime näitamise nõue kohe täidetud. Tükk aega mässasin sellega, et saada vilgutamiste tihedus sobivaks.

Neljandas ülesandes oli vaja kasutada heliandurit. See sai selle kursuse tarbeks eraldi juurde ostetud. Videos oli vaja näidata, kuidas helianduri näit erinevate helitasemete juures muutub ehk siis teisisõnu mõõta mürataset. Palusin abikaasa appi müra tekitama ja video sai selline.

Kursuse lõputöö oli kõige keerukam: mõelda välja projekt, kus on kasutatud vähemalt üht andurit ja üht täiturit, kirjutada vähemalt 5 tingimuslausega programm ning esitada video koos koodiga. Valmistasin valju heli peale reageeriva roboti. Kui programm käivitada alustab robot sõitu kiirusega 100 ning kuvab LED-ekraanile helianduri näidu. Valju heli peale (nt hüüatus) robot peatub, näitab ekraanil südameid, ootab 2000 ms ning vurab siis rõõmsalt edasi.

Lõputöö kood:

#include "MeMCore.h"

MeLEDMatrix ledMx(PORT_1);
MeSoundSensor mySound(PORT_4);

char string_data[]=”MAKEBLOCK 012345678″;
uint8_t Bitmap_Heart[16]=
{
0x00,0x38,0x44,0x42,0x21,0x21,0x42,0x44,0x38,0x44,0x42,0x21,0x21,0x42,0x44,0x38,
};
int move_times = sizeof(string_data)*6;

MeDCMotor mootor_vasem(M1);
MeDCMotor mootor_parem(M2);

int kiirus=100;

void setup()
{
ledMx.setBrightness(6);
ledMx.setColorIndex(1);
{
ledMx.setBrightness(Brightness_8);//
}
}

void loop()
{
int heli=mySound.strength();

if (heli>500)
{
mootor_vasem.stop();
mootor_parem.stop();
ledMx.showNum(heli);
ledMx.drawBitmap(0, 0, sizeof(Bitmap_Heart), Bitmap_Heart);
for(uint8_t k=0; k<3; k++)
{
for(uint8_t i=0;i0;i–)
{
ledMx.setBrightness(i);
delay(100);
}
}
delay(2000);
}

if (heli<500)
{
mootor_vasem.run(-kiirus);
mootor_parem.run(kiirus);
ledMx.showNum(heli);
delay(100);
}
}

Advertisements
Posted in Huvitegevus, Huvitegevuse blogi, Programmeerimine, Robootika, Uudised

Uurime uusi vahendeid

Tegime tutvust uute vahenditega. Valmisid vahvad rajad Ozobotidele, paaris WeDo-robot ning tore Makey-Makey abil helisid mängiv grafiitpilt. Üks mBot oli omale vahepeal rataste asemel kuus jalga alla kasvatanud ning testisime, kuidas see tegelane nende abil liigub. Osad usinad poisid aga proovisid programmeerida äpiga Scratch Junior.

Posted in Huvitegevus, Huvitegevuse blogi, Programmeerimine, Robootika, Uudised

Meist on saanud päris robootikaring

Meie huviring tegutseb juba teist aastat. Olen siiani olnud tõrges ja keeldunud seda robootikaringiks nimetamast. Paar robotit suure hulga laste peale ei ole ju mingi robootikaring. Eile aga sain anda laste kätte päris mitu uut robotit ja põnevat tegutsemist jagus igaühele. Mõned robotid ootavad veel lahtipakkimist ja avastamist. See on suur samm ühele väikesele koolile!

Seekord tegime tutvust pisikeste (aga tublide) Ozobotidega ning natuke suuremate ja samuti vahvate WeDo robotitega. Lisaks said väiksemad lapsed proovida mBote, millega suuremad poisid Robotexil võistlemas käisid.

 

Posted in EV100 Robotex, Huvitegevus, Huvitegevuse blogi, Programmeerimine, Robootika, Uudised

Maailm, mida pole veel leiutatud

Maailma, milles tänased lapsed täiskasvanuna elama hakkavad, ei ole veel leiutatud. Milline see maailm olema hakkab, seda me täpselt ei tea ega oska ka kuigi hästi ennustada. Kuid targad pead väidavad, et enamus neist ametitest, mida praegused koolilapsed tulevikus pidama hakkavad, on suures osas veel leiutamata*. Rääkimata siis kõigest sellest, millega tuleviku töökohas ja kodudes kokku puutuda ja hakkama saada tuleb. Nii ei jäägi inimloomal muud üle, kui õppida olema paindlik, leidlik ja loov ning kasvatada sellisteks ka oma lapsi.

* 85% Of Jobs That Will Exist In 2030 Haven’t Been Invented Yet: Dell: http://www.huffingtonpost.ca/2017/07/14/85-of-jobs-that-will-exist-in-2030-haven-t-been-invented-yet-d_a_23030098/

Mul on siiralt hea meel, et meie väikesel koolil on olnud võimalus hankida robootikaseadmeid ja me oleme saanud nüüd juba kahel aastal osaleda Euroopa suurimal robootikasündmusel Robotex. Sel aastal osales Robotexil 3700 võistlejat ja 1500 robotit. Nende hulgas ka meie kooli 22 last ja 8 robotit. Suur aitäh kõigile, kes sellele kaasa aitasid!

Reedel osalesime võistlusel Makeblock MakeX Challenge. Meie kolm uut mBot robotit – Geenius, Fenomen ja Nestor – said ülesandeks läbida aja peale võistlusrada, milles tuli joont jälgida, sõita ümber takistuse, ületada katkendjoon ja ristmik ning tulla toime liikuva takistusega. Paras pähkel! Eriti kui arvestada asjaolu, et uute robotitega tutvumiseks oli meil vaid kuu aega, kui sedagi. Pusisime valmis küll joonejälgimise ja takistusest möödumise, kuid katkendjoon jäigi komistuskiviks. Ülesande keerukust näitas ka see, et 108st registreerunud robotist said 3 katse järel aja kirja vaid 19. Kuid pole hullu, õpime ja täiendame endid ning proovime järgmisel aastal juba uuesti. Põnevat võistlust jäävad meenutama Robotexi särgid.

Laupäeval ootas meid aga Insplay Roboliiga. See oli haridusrobotitele mõeldud üritus, kus igal võistkonnal tuli mõelda välja lugu teemal “EV200” ning panna oma Edisoni robot isevalmistatud võistlusmatil tegutsema. Kõlab kui ideaalne võimalus piiluda sellesse tulevikumaailma, mida veel pole leiutatud, kas pole?

unicorns
Võistkond Rainbow oma uhkete pluuside ja peavõrudega

Juba võistlusele eelnenud aeg tõi meie kooli rõõmsaid uudiseid. Üks meie võistkondadest võttis osa Insplay fotoväljakutsest “Meie tiim Robotexil” ning võitsid Ozobot Evo. Aitäh kunstiringi õpetaja Enekenile ja Aneti emale abi eest!

Aga ka võistluspäev oli väga vahva. Meie kooli eest astusid võistlustulle: haiguseid ja baktereid hävitav arst-robot SuperBot; robot Unicorn muinasjutust, kus segunesid tänapäev, tulevikumaailm ja fantaasiategelased; tõsine piirivalverobot KaisuBot; robot-sportlane Kuldne Draakon ja Eesti esimene robot-president. Iga võistleja sai korraldajate poolt suupiste, väikese meene ning Robotexi särgi.

Kogu see äge robotite seltskond koos oma tublide-tragide programmeerijate ja võistlusmattide disaineritega jäi silma ka Robotexi kohtunikele ning Nissi kool kuulutati eripreemia vääriliseks! Auhinnaks saime WeDo ja Strawbeesi komplektid. See on suur au ja me oleme väga-väga tänulikud!

Posted in EV100 Robotex, Huvitegevus, Huvitegevuse blogi, Programmeerimine, Robootika, Uudised

Robotex 2017 ootab

Möödunud neljapäeval võtsin osa TTÜs toimunud Robotex 2017 infopäevast juhendajatele. Oli meeldiv taaskohtumine ülikooliga, mis oli minu esimeseks päris töökohaks Tallinnas nii umbes 20 aastat tagasi. Naasesin värske võistlusinfoga ning nädala alguses registreerisin ka meie kooli võistkonnad.

Sel aastal sõidab meie koolist Robotexile 25 last vanuses 8-15aastat. 18 neist osaleb Insplay Roboliigas (5 võistkonda) ja võistleb Edisoni haridusrobotitega (teema EV200) ning 7 last võtab mBot robotitega osa Makeblock MakeX Challenge’i nimelisest võistlusest (3 võistkonda).

Posted in Ajalugu, Informaatika, Programmeerimine, Uudised

Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva

Mõnda aega tagasi kirjutasin ülikoolis lühikese kokkuvõtte Ada Lovelace’ist ja avastasin seeläbi toreda seiga programmeerimise ajaloos. Täna tähistatakse Ada Lovelace’i päeva ja seetõttu on väga sobilik hetk seda ka blogis jagada.


19. sajand oli ajastu, mil olenemata seisusest nähti naisi kodukesksena ning nende juurdepääs haridusele oli piiratud. Hoolimata ühiskonna hoiakust sündis 1815. aasta 10. detsembril Inglise luuletaja George Gordon Byroni peresse tütar Ada (sünninimega Augusta Ada Byron), kellest sai hiljem üks kuulsamaid naismatemaatikuid ning keda peetakse maailma esimeseks programmeerijaks.

Ada’l oli õnn kanda Lovelace’i krahvinna tiitlit, mis andis talle siiski võimaluse õppida matemaatikat ja keeli, reisida ning kohtuda tolleaegsete tuntud matemaatikute, õppejõudude ja riigijuhtidega. Veelgi enam, Briti kirjanik James Essinger, kes kirjutas käesoleva sajandi alguses Ada Lovlace’ist raamatu „A Female Genius: How Ada Lovelace Started the Computer Age“ (Naisgeenius: kuidas Ada Lovelace käivitas arvutiajastu), on avaldanud arvamust, et Lovelace oli ajast ees ning oleks jõudnud oma innovaatiliste mõtetega palju kaugemale, kui ta oleks sündinud mehena.

Kui Ada oli 17aastane, kohtus ta esmakordselt endast 24 aastat vanema Charles Babbage’iga. Charles Babbage oli Inglise matemaatik, filosoof, leiutaja ja mehaanikainsener, keda kutsutakse esimese mehaanilise kalkulaatori (arvuti) loomise tõttu vahel ka “arvuti isaks”. Samuti pärineb temalt programmeeritava arvuti mõiste ja tema loodud esimene arvuti pani aluse keerulisemate disainide loomisele.

Lovelace’i krahvinnaga kohtudes mõistis Babbage kohe, et Ada puhul on tegemist matemaatikas andeka naisega. Ada omakorda huvitus Babbage’i arvuti ideest ning nende säilinud kirjavahetusest ilmneb, et nad rääkisid nii masinatest kui arutlesid selle üle, millised võivad tulevikus arvutid olla.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

1842. aastal ilmus Šveitsi Genfi ülikooli ajakirjas prantsuskeelne Babbage’i analüütilise masina loengu kokkuvõte ning Babbage palus Lovelace’il artikkel inglise keelde tõlkida. Tõlke valmimine võttis aega 9 kuud ning lisaks kirjutas Lovelace sellele algtekstist kolm korda suuremas mahus märkusi. Tulevikumasina idee ilmus kahes mainekas väljaandes ning sai äärimiselt sooja vastuvõtu osaliseks, paraku langes suurem osa tähelepanust siiski Babbage’ile.

Lovelace’i kirjatöödes on vihjatud ka niisugustele arvutite kasutusvõimalustele, mida üheski Babbage’i avaldatud teoses pole mainitud, näiteks oletus, et “masin võib luua ükskõik missuguse keerukusastme ja ulatusega üksikasjalikke ja teaduslikke muusikateoseid”. Kirjanik Essengeri sõnul suutis Lovelace kirjeldada midagi sellist, mida saab pidada tänapäeva programmeerimiseks ning lisaks eristas infotöötluse matemaatikast. Viimane oli 19. sajandit arvestades vägagi revolutsiooniline idee. Lovelace kasutas oma kirjades väljendit arvutioperatsioonide teadus, mille asemel tänapäeval tarvitatakse terminit infotöötlus.

Essingeri arvates nägi Ada Lovelace 20.-21. sajandi arvutiajastut ette ja kui tolleaegsed inimesed oleksid teda mõistnud ning aidanud, võinuks juba 19. sajandi keskel käivitada digiajastu. Paraku suri andekas naismatemaatik 1852. aastal vaid 36aastasena maovähki.

1940. aastatel ehitasid USA teadlased IBM-i eestvedamisel esimese kaasaegse arvuti. Projekti eest vastutanud Howard Aitken kiitis pärast arvuti valmimist 1944. aastal antud pressikonverentsil ülevoolavalt Babbage’it ning lausus: „Kui Babbage oleks elanud 70 aastat hiljem, ei oleks minul võimalust ja ma oleksin töötu!“. Ada Lovelace’i selles teates ei mainitud.

1953. aastal aga avaldati Ada artikkel uuesti. Vahepeal oli Babbage’i masinat hakatud tunnustama esimese arvutina ning Lovelace’i artiklit arvuti ja selle tarkvara kirjeldusena. Seetõttu peetakse Ada Lovelace’i esimeseks programmeerijaks. Igal aastal tähistatakse oktoobri teisel teisipäeval temanimelist tähtpäeva, mille eesmärgiks on tõsta esile naiste rolli teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika valdkonnas.

150 aastat pärast Ada Lovelace’i surma, võttis USA kaitseministeerium kasutuse programmeerimiskeele, mis sai nimeks Ada.


 

Kasutatud allikad:

Posted in EV100 Robotex, Huvitegevus, Huvitegevuse blogi, Programmeerimine, Robootika, Uudised

mBot robotid ja EV100

Robotexi meeskond jagas EV100 raames välja 100 robotit koolidele, millega saavad põhikooli lõpuklassid ning gümnaasiumiõpilased robootika maailma tunda õppida, et üheskoos kinkida Eestile 100. sünnipäeva puhul maailma suurima robootikasündmus! 3 mBoti jõuavad ka Nissi kooli, nendega osaleme juba novembri lõpus Robotexil Makeblock MakeX Challenge võistlusel.

Robotex 2017 toimub 24.-26. novembril Tallinnas Näituste messikeskuses.

Posted in Antimatsioon, ProgeTiiger, Programmeerimine, Raspberry Pi, Uudised

Vaarikaid avastamas

Möödunud nädalavahetusel käisin Raspberry Pi algajate koolitusel kuulsate “vaarikatega” lähemalt tutvust tegemas. Raspberry Pi on kaardipaki suurune mikroarvuti, mille külge saab ühendada nii ekraani kui mitmesuguseid mooduleid ja andureid. Mäluna on kasutusel SDmälukaart, millele on raspberry lehelt võimalik alla laadida tasuta operatsioonisüsteeme.

Koolitusel vaatasime lähemalt baaskomplekti, ühendasime külge puutetundliku ekraani,  installeerisime OSi, tegime raspberry kaameraga selfi, ehitasime mullaniiskuse mõõtja ning animeerisime lahedale Sense HAT moodulile mustreid ja liikuvaid tegelasi.

Rasberry Pi on ülimalt võimalusterohke ja loodan väga, et varem või hiljem tekib ka meie koolil võimalus nende soetamiseks. Suuremad lapsed ootavad juba ammu huviga, millal tekib võimalus oma nutikus ja loovus proovile panna. Vaarikad sobiksid selleks imeliselt!