Posted in Internetiturvalisus, Turvalise interneti päev, Uudised

Turvalise interneti nädal 2018

Väga paljudes riikides üle kogu maailma tähistatakse veebruari teisel teisipäeval turvalise interneti päeva. Meie kool tähistas seda päeva juba kolmandat korda turvalise interneti nädalaga. Kogu nädala vältel olid kooli seintel üleval internetiturvalisusest kõnelevad materjalid ja mängisime turvalise interneti teemalist QR-koodi mängu.

7. veebruaril külastas meid koolitaja ning Pere24 asutaja ning projektijuht Diana Poudel, kes rääkis veebiturvalisuse teemadel kõikide klasside õpilastega. Dianal on kokku pandud praktiline käsiraamat lapsevanematele ja õpetajatele “Turvaline internet”, kes soovib saab ettevõtmist Hooandja keskkonnas toetada.

Advertisements
Posted in Huvitegevus, Nutitund igasse kooli!, Turvalise interneti päev, Uudised

Turvalise interneti nädal Nissi Põhikoolis

turvalise-interneti-nadal-2017-veeb

Alates aastast 2004 tähistatakse veebruari teisel teisipäeval rahvusvahelist turvalise interneti päeva. Eesti osaleb turvalise interneti päevale pühendatud tegevustes juba 11.ndat korda.

Seetõttu kuulutasime Nissi Põhikoolis 6.-10. veebruari turvalise interneti nädalaks, mille jooksul said oma teadmisi proovile panna nii õpilased, õpetajad kui lapsevanemad. Õpilastele ja õpetajatele toimus netiturvalisuse teemadel QR-koodi mäng. QR-koodi peidetud küsimused on paigutatud üle terve koolimaja. Lapsevanemad said oma teadlikust veebiohutusest testida kooli kodulehele lisatud küsimustiku abil.

QR-koodide loomiseks kasutasin lihtsat QR-koodi genereerijat.

7. veebruaril, turvalise interneti päeval oli 3. ja 4. klassil veebiturvalisuse tund. Selles vanuses kasutavad lapsed internetti peamiselt oma nutitelefonides ning lemmik tegevus on nende jaoks muidugi kõikvõimalike mängude mängimine. Nii keskendusimegi peamiselt sellele, kuidas turvaliselt mängida.

Tunni jaoks koostatud esitlusega saad soovi korral tutvuda SIIN.

screenshot_2

Turvalisuse teemat käsitleti ka veebruari kuu lastevanemate koosolekul, kui internetiohtudest käis rääkimas veebikosntaabel Maarja Punak.

Posted in Huvitegevus, Turvalise interneti päev, Uudised

Turvalise interneti nädala veebitesti tulemused

Nissi Põhikoolis tähistati rahvusvahelist turvalise interneti päeva kogu nädala erinevate üritustega. Üheks neist oli internetiturvalisuse teemaline veebitest lapsevanematele. Veebitestile laekus 14 vastust. Kokku oli 15 küsimust ja maksimaalselt oli võimalik teeenida 40 punkti, Kõige parem punktiskoor oli 22. Punktiskoori vähendas ilmselt see, kui vastaja ei valinud vastates kõiki õigeid vastuseid (mõnel küsimusel oli neid mitu), siis luges süsteem vastuse valeks.

Rohkem peamurdmist valmistanud küsimuste hulgas oli see, mida võtta ette saabunud kahtase e-kirjaga, mis teavitab tasumata arvest, mida teha sõbralt saabunud kahtlase pildilingiga Facebookis ning see millistel puhkudel käivitada arvutis viiruse otsing. Samas leiti vastuse variantide hulgast kenasti üles kõige turvalisem parool, teati kuidas turvaliselt uusi mobiilirakendusi alla laadida ning osati valida panka ja Facebooki sisselogimiseks õige lehekülg.

Seda, et turvaline parool peab olema selline, mis endale hästi meelde jääb, aga on teiste jaoks keeruline ära arvata, teadsid pea kõik vastajad. Keerukam oli aga valida 4 pakutu hulgast välja allalaadimiseks turvaline muusikapala. Valikus olid failitüübid src, wma, zip ja exe. Wma tähendab windows media audio faili ja see on üks populaarsematest helifailitüüpidest ning oli seega ka õige vastus. Exe on programmifail. Tundmatuid programme alla laadides ja teadmatusest käima klõpsides on lihtne oma arvuti ohtu seada. Zip-fail on hulk faile mis on üheks failiks kokku pakitud ja mida on selliselt mugav hallata, nt veebist alla laadida või meiliga saata. Kuid ei fali nimest ega tüübist pole võimalik kuidagi järeldada, kas kokku on pakitud tekstidokumente, fotosid, muusikafaile või on nende hulgas ka mõni arvutiviirus. Src-fail oli minu poolt seatud lihtsalt segaduse tekitamiseks. Lühike kokkuvõte on, et ära tiri arvutisse tundmatut kraami.

Väga suur osa vastajatest teadis, et Facebooki kontot tohib omada alates 13. eluaastast. Facebook tegutseb USA õigusruumis ning peab juhinduma sealsest andmekaitseseadusest. Paraku näitab reaalsus, et tegelikkuses on konto tihti olemas juba 1. klassi lastel. Eestis kehtivad seadused selle eest siiski karistust ette ei näe. Küll aga võib Facebook sellised kontod etteteatamata kustutada. Lapsevanemad peavad arvestama, et sotsiaalmeedia on loodud täiskasvanutele ja võib seetõttu sisaldada nii lastele sobimatut sisu kui mitmesuguseid veebiohte.

Suurem osa vastajatest leidis pakutud valiku hulgast kenasti üles õige Facebooki sisse logimise lehekülje. Võltsleheküljed, mis püüavad kasutajatelt andmeid õngitseda, olid tuvastatavad URL-i reale ehk siis veebiaadressi reale kirjutatud vigase aadressiga. Samuti leidsid peaaegu kõik vastajad üles õige internetipanga aadressi. Õige aadressi tunnuseks oli URL-i ees asetsev https, mis tähendab lihtsustatult kaitstud ja krüpteeritud andmetega veebiühendust. Keerulisem oli lugu saabunud e-kirjaga, mis tasumata arvest teavitas. Kui arve saatja tundub kahtlane või on keegi kellega puudub reaalne seos, võib kahtlase kirja lihtsalt kustutada ja vajadusel ka saatja blokeerida. Kindlasti ei tasu selliste kirjadega kaasas olevaid manuseid huvi pärast avada või kirjas sisalduvaid linke klõpsata.

Toredaid perepilte sotsiaalmeedias jagades tuleb luba küsida kõikidelt, kes fotol näha on, sh ka lastelt. Kui laps ei soovi, et vanemad tema pilte oma Facebooki sõpradega jagavad, tuleb tema soovi austada. Väiksemate laste eest otsustab muidugi lapsevanem. Kuid enne piltide üleslaadimist tasub hetkeks mõelda, ega praegu üleslaetav nunnu foto tulevikus lapsele piinlikust või probleeme tekita. Et aga arvutis ja telefonis sisaduvad väärtuslikud fotod ja muud failid/andmed kindlalt kaitstud oleks, tuleks regulaarselt olulisematest asjadest varukoopiaid teha.

Sotsiaalmeedias levivad sageli erineval kujul lingid, mis pilte või videoid vaatama kutsuvad. Neid leiab küll Facebooki postkastist, küll ajajoonelt, küll postituste kommentaaridest. Nii levivad mitmesugused viirused. Kes iganes selle ohvriks satub, muutub ise viiruse levitajaks. Mõistlik on kõik sellised kahtlased sõnumid/postitused kustutada. Lisaks ka sõpra teavitada – ta ehk polegi veel toimuvaga kursis. Kui oled ise ohvriks sattunud tuleks esmaabina oma konto parooli vahetada. Pikemalt soovitan lugeda sellest Geeniuse artiklist.

Ligi poolest vastanutest loovad keskondadesse registreerumisel iga kord uue ja turvalise parooli. Samuti osatakse olla tähelepanelik uute mobiilirakenduste allalaadimisel, sest kõik 4 õiget vastust märgiti enamasti ära. Olgu siinkohal üle korratud, et uute äppide telefoni laadimisel tuleks alati eelistada ametlikke rakendustepoode (Play pood, AppStore), eelistada parema hinnanguga äppe, kontrollida milliseid lube rakendus küsib ning aeg-ajalt tasub juba allalaetud aga ebavajalikud äpid oma telefonist ära kustutada.

Ekraanilukk, olgu selleks siis PIN-kood või turvamuster, kaitsevad telefonis sisalduvate tundlike andmete võõrastesse kätesse sattumise eest, ka seda teadis suurem osa vastanutest. Samuti teati hästi, et telefonis võiks olemas olla viirusetõrje ning lisaks tarkvara, mis telefoni kadumise korral positsioneerimist ja andmete kustutamist võimaldab. Viirusetõrjetarkvara peab olemas olema ka igas korralikus arvutis, kuid turvalisuse tagamiseks ainult sellest ei piisa. Tõrje tasub tööle panna ka näiteks enne uute programmide käivitamist või võõralt mälupulgalt andmete arvutisse kopeerimist.

Enamasti on kodudes üks personaalarvuti, mida kasutavad nii suured kui väiksed pereliikmed. Kõige turvalisem on, kui igal kasutajal on oma parooliga kaitstud konto. Ja veelgi turvalisem, kui on lisaks üks administraatori õigustega konto, mida tarvitatakse ainult siis, kui on vajadus uusi programme paigaldada. See väldib pahavaraga nakatumist ja hoiab igaühe andmed turvaliselt vaid tema teada. Kui seadistada Microsofti perekontole täiskasvanud ja alaealised kasutajad, on võimalik näiteks ka laste internetikasutusaega piirata.

Kõige viimane küsimus oli väikese trikiga ja palus anda vastuse, mida teha siis, kui laps saab oma esimese nutitelefoni. Kas tuleks teha lapsele isiklik Google’i konto, peaks esialgu kasutama telefoni vanema kontoga või sobiks variandi “muu” alla mõni kolmas lahendus? Enamus vastanutest kaldus selle poole, et esmalt piisab vanema kontost. Päris kindlasti ei ole see hea lahendus, kui lapse telefonis on vanema Google’i konto, eriti siis kui vanem sama kontot igapäevaselt ka ise kasutab või selle kaudu veebist oste sooritab. Nii satub ohtu vanema andmete turvalisus ning asi võib lõppeda ka kena arvega ostetud teenuste või rakenduste eest. Ka Gmailil kehtib Facebookiga sarnane vanusepiirang. Kui laps saab isikliku nutitelefoni omanikuks tuleks aga sellegi poolest luua talle eraldi Google’i konto. See ei pea ju olema lapse täisnimega ning selle haldamine saab jääda endiselt lapsevanema õlule.